Teekasutustasule eelnes mitu aastat tööd

Teekasutustasude välja töötamisele eelnes juba 2015. aastal riigikantselei tellimusel koostatud uuring "Transpordimaksude rakendamise võimalused Eestis". Uuringus analüüsiti maanteetranspordis kasutatavaid erinevaid maksustamislahendusi ning pakuti välja Eestis rakendamiseks ja meie majandusoludesse kõige paremini sobivamad lahendused. Selle uuringu tulemusi tutvustati 2016. aasta veebruaris ning valitsuskabinet otsustas edasi minna just sellise veoautode teekasutustasu süsteemiga, mille sarnast rakendavad Läti ja Leedu – ajapõhine teekasutustasu veoautodele. Lisaks Eestis registreeritud veoautodele peavad teekasutustasu maksma ka välismaal registreeritud veoautod.

Veoautode teekasutustasu seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus esitati ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja ligikaudu 20-le valitsusvälisele partnerile ettepanekute esitamiseks 2016. aasta detsembris, ehk aasta tagasi. Seega ei vasta kuidagi tõele väide, et tegemist on kabinetivaikuses ja kiirustades sündinud otsusega.

Mis puutub tasumislahenduste mugavusse, siis teekasutustasu tasumise lahenduse koostamiseks intervjueeris maanteeamet ettevõtjaid ja nende katuseorganisatsioonide. Teekasutustasu tasumiseks on loodud veebileht teetasu.ee, samuti saab seda tasuda maanteeameti teenindusbüroodes, Narva, Luhamaa ja Koidula piiripunktide kassades, ning maksu- ja tolliameti teenindusbüroodes. Tasumise kohti lisandub jooksvalt ning need kajastuvad samuti teekasutustasu portaalis teetasu.ee. Selle aasta jooksul jätkab maanteeamet ettevõtjatele erinevate võimaluste loomisega, mis teeksid teekasutustasu tasumise võimalikult mugavaks. Kindlasti ei saa öelda, et see praegu oleks ebamugav või koormav.

Teekasutustasust laekub riigieelarvesse arvestuslikult ligi 17 miljonit eurot aastas, mis suunatakse transporditaristu hoiuks. See on transporditaristule vajalik eelarvekate, kuna diislikütuse aktsiisitõusu ära jätmisega jäi eelarvesse lisandumata ka 36 miljonit eurot sealt plaanitud tulu.