Soome ja Eesti jõuavad koos rohkem

Kaks Läänemere riiki teevad ka täna omavahel koostööd, kuid näen tulevikuperspektiivis mitmeid arengukohtasid, kus koostöö võiks olla oluliselt tihedam ja põhjalikum.

Kui võrrelda Soome ja Eesti riigi majanduse iseloomu, on kahe riigi majanduskeskkonnad ja põhinäitajad tulenevalt erinevast ajalootaustast vägagi erinevad. Soome riigis on aastakümnete vältel üles ehitatud traditsioonilised tööstusharud. Olulist rolli mängivad metsa- ja metallitööstus. Mõlemad harud õitsevad praegu, laevaehitus saab rekordiliselt tellimusi ja metsatööstuse investeeringud on taas kõrgel tasemel.

Eestis taolised konservatiivsed ja mastaapsed majandusharud puuduvad. Samas iseloomustab Eesti riigi majandustegevust paindlikkus ja modernsus. Kui Soomes on rohkelt tööstuslikku oskusteavet, siis Eesti majandus on rohkem avatud, väga paindlik ja kiire muutumise võimega. Seega Eesti ja Soome majandus otseselt omavahel ei konkureeri, olles olemuselt erinevad. See loobki ideaalse baasi koostööks ning üksteise täiendamiseks.

Soomlased on läbi aegade avanud Eestis ärisid. Nüüd näeme trendi, kus ka Eesti ärid on hakanud laienema Soome turule. Head näited on Tallink, Maag, Harju Elekter, PRFoods ja Nortal. Taoliste tehingute kiirenenud kasv ning tegevusalade erinevus näitavad, et Eesti ja Soome majandus hakkavad rohkem lõimuma mõlemas suunas.

Võrreldes kahe riigi tööjõuturgu, on Eesti oma märgatavalt dünaamilisem, paindlikum ning valmis reageerima oluliselt kiiremini majanduse vajadustele. 2008.-2009. aastate majanduslanguse ajal käitusid Eesti ja Soome majandus erinevalt. Rohkem avatud majandusega Eesti kukkus kiiremini ja sügavamale, kuid tänu paindlikule tööjõuturule ja valitsuse otsustusvõimele, keeras vähem kui kahe aastaga tagasi tõusule. Soome majandus ei kukkunud sama kiirelt, kuid taastumine võttis 3-4 korda rohkem aega. Sellest tulenevalt on Soome riigi majanduse kasv olnud järjepidevalt madalam kui naaberriikides.

Täna on Soomes ikka veel tööpuudus, eriti noorte seas. Eestis on samal ajal krooniline tööjõupuudus. Ka siin näen arengukohta, sest kui tekiks kahe riigi tööhõive koostööprogramm, võiksid Eesti ja Soome tööjõupuudus ja töötus omavahel kokku saada ning probleem leeveneda. Praegu ei saa öelda, et Soome saaks olla Eesti tööpuudusele lahenduseks, sest tööjõu kvalifikatsioon ja vabade töökohtade iseloom ei kattu omavahel. Perspektiivis võiksime nii aga osaliselt lahenduse leida mõlema majanduse mõningatele probleemidele.

Teadaolevalt käib juba projekt, kus Soome ja Eesti maksuamet ühendavad andmevahetuskihi X-tee abil oma infosüsteemid ja selle tulemusel saavad mõlema riigi kodanikud vajalikke tõendeid ükskõik kummast ametist.

Tulevikku vaadates töötaks idee, kus kahe riigi pealinnad – Tallinn ja Helsingi – loovad ühtse majandustsooni. Tõele au andes on nii Tallinn kui ka Helsingi maailma ja isegi Euroopa mõistes vägagi väikesed pealinnad. Meie kõrvale jäävad Kopenhaagen, Stockholm ja Peterburi, mis on palju suuremad. Tallinna ja Helsingi ühtne majandustsoon suudaks konkureerida paremini elanike, elukohtade ja -keskkonna ning investeeringude osas. Eestlased ja soomlased sobivad üheskoos äri tegema, sest meie ärikultuur on sarnane, oleme rahvusena pragmaatilised, töökad ning tulemustele orienteeritud.

Majanduskeskkonnana on ilmselgelt Eesti eeliseks madal maksude tase. Euroopa majanduses tervikuna on maksud kõrged ning seda taset allapoole saada on vägagi keeruline. Sama käib ka Soome kohta. Loodan väga, et Eestis õnnestub madala maksutaseme säilitamine. Mida madalamad on maksud, seda vähem on avaliku sektori poolt pakutavaid teenuseid ning seda efektiivsem ja konkurentsivõimelisem on ühiskond ja majandus tervikuna.

Väga ambitsioonikas vaade avaneb Eesti ja Soome majandusele juhul, kui meile avaneb uus transiiditee. Kui Rail Baltic saab valmis ja Kirdeväila ehk Põhja meretee (the Northeast Passage) kõlbuliku laevastiku võimekus kasvab, tekib Euroopast uus kaubandusmarsruut Aasiasse. Soomel ja Eestil oleks selles projektis võimalik haarata oluline roll ning mõlema riigi majandusel võimalus teenida suurt kasu märkimisväärsest rahvusvahelisest logistikaahelast. Tallinna-Helsingi sild või tunnel aitaksid samuti kaasa, kuid pole vältimatult vajalikud.

Eestil ja Soomel koos oleks rohkem tööjõudu, pealinnade ja suuruse volüümi ning oleksime atraktiivsemad ja konkurentsivõimelisemad.