Jätke tankistid rahule

Pankrot ja saneerimine võrdub enamasti firma surmaga. Ettevõtte surm on variisikud ja likvideerijad. Ettevõtte surm on oma tööle käega lööv ettevõtte juht või omanik. Kui surmaga tuleb kaasa võlahunnik, mis tõmbab vee peale ka teistele ettevõtjatele, siis on probleem lihtsast hääbumisest tõsisem.

Nii et nõustun osaliselt sel teemal viimastel aastatel kõvasti lobi teinud võlausaldajate liiduga, kes näitab näpuga eksjuhtidele. Juhid lasevad ettevõttest jalga, sest nad ei karda. Nendega ei juhtu pea mitte midagi, kui nad nii käituvad. Vaikselt omaette vingerdavad firmajuhid lasevad õhku kirjutada miljonite eurode kaupa võlgu, suretades ka teisi tegijaid välja. Nad on nagu poliitikud, kes alati ei suuda õigel ajal õigesti käituda, kui on saanud süüdistuse või kui neid on kohtus juba süüdi mõistetud.

Ka ajakirjanike postkasti potsatavad kirjad, kus „professionaalsed likvideerijad“ pakuvad abi võlgades firmadest vabanemiseks. Kõlab nagu unistus. Ühe päevaga saab vabaks firmast, mis peavalu teeb, mille tõttu ei taha enam ühtegi kõnet juba liigagi tuttavalt või võõralt numbrilt vastu võtta ja mille tõttu on meilipostkast vihastest kirjadest umbes. Lõpuks ometi on hea ja rahulik õlgu kehitada, lisaks käega rehmata: „Ma ei tea midagi, ei ole enam selle firmaga seotud.“

Luua endale illusioon, et kõik on korras. Viimased riismed mainest on kadunud, aga vähemalt firmast lahtisaamise ajal käib pahatahtlikust ettevõtjast üle kergendustunne. Juurde ka mõni õigustus stiilis see-pole-õige-ettevõtja-kellel-nihu-ei-lähe.

Ettevõtte loomisega kaasneb ootus käituda äripartneritega ausalt, eetiliselt ja jamadeta hakkama saada. Sageli käib see üle jõu, sest kummuli vajunud firmad rajanud inimesed lükkavad need sobiva summa eest tankistide või likvideerijate õlule. Nendele on see vaid emotsioonitu rahateenimine. Nii et mõistan inimlikult ka nende motiive. Kerge raha kerge tööga. Viltu vaatavad pilgud ei loe, juriidiliselt on kõik ometi hästi. Ja töö nagu iga teinegi, eks. Nii nad kostaks. Sama lugu on labasemat sorti tankistidega.

Seega, riik: võta pahatahtlikud juhid ette ja lükka tankistid tagaplaanile! Aga vaid korraks, sest nad on ainult grammi võrra vähem süüdi. Leidub lihtsameelseid, kuid need, kes laovad oma nime taha kümneid võlgadesse uppunud tegevuseta firmasid, on seda vaevalt. Neil on lihtsalt sama rahulik olemine kui põgeneval juhil. Samas raha kaotanud võlausaldaja rollis näeksid nad mõlemad olukorda täiesti teise nurga alt.