Start-up, sul on kultuuriprobleem!

Ühiskonnas võib näha kahte paralleelset ükskõiksuse ahelat. Ühelt poolt ei tunne tehnoloogiakaugemad ettevõtjad huvi uute arenduste vastu ega võta riski idulahendustega oma valdkonnas katsetada. Teisalt ei näi, et lennukate visioonidega idufirmad panustaks kasutajakäitumise tagamaade sügavamasse mõistmisesse. 

Selleks, et uued lahendused turule pääseksid, võiksid Eesti start-up-kogukonna arvates kasutajad olla julgemad, kannatlikumad, tulevikku vaatavad. Kasutajate käes on uute nutikate lahenduste eduloos suur võim. “Ideaalne klient” on võrdne partner arenevatele idufirmadele – nagu arendajadki, usub ta innovatsiooni ja uuenduste vajalikkusesse.

Aktiivsete kasutajate arv idufirmade maailmas on oluliseks tõestuseks investoritele ning väärtuslik nurgakivi, toetamaks ettevõtja visiooni paikapidavust. Leian, et potentsiaalne klient võiks olla arendustöösse kaasatud nii varajases faasis kui võimalik – ideaalis juba idee kujunemisel. Ilma kasutajate toetuseta lõpeb idufirmadel varsti motivatsioon ning rahalised ressursid ja head mõtted ei saa kunagi teoks.

Eesti tööstus-, teenindus- ja ehitusettevõtjad on aga just sedasorti kasutajad, kes ei ole seni kuigi agaralt kasutanud ära oma võimu, andmaks hoogu tehnoloogia arengule. Selle taga on kahtlemata mitu põhjust, kuid keskmes on tavaettevõtjate usaldamatus ning eluterve skepsis start-up-maailma suhtes. Eesti töökultuur toetub narratiivile, et tuleb näha aastakümneid vaeva, ehitamaks üles midagi kestvat, mida lastele edasi pärandada.

Idufirma kultuur näib eemalt vaatajale kui superstaari teekond: edu tuleb võrreldes Eesti kultuuriloost tuttava elutöö-projektiga kahtlustäratavalt kiirelt, vaid mõne aastaga. Tegevjuhi peas sünnib hiilgav idee, leitakse ideaalne meeskond, vajalik rahastus ning seejärel müüakse teenus suure kasumlikkusega välisinvestoritele maha. Võõristus ning kahtlev suhtumine teismoodi ärimudelite vastu on seetõttu mõistetav. Selle lõhe ületamiseks võiks rohkem rääkida iduettevõtluse ning traditsioonilise ettevõtluse sarnasustest.

Idufirmad ja traditsioonilisemates valdkondades tegutsevad ettevõtjad on “laua taga” erineva kompetentsiga. Esimesel on innovaatiline loov lähenemine, teisel aastatepikkune praktiline kogemus. Idufirmad alati ei hooma ettevõtjate tegelikke vajadusi ja võimalusi. Ettevõtjad omakorda kahtlustavad, et loodud lahendused ei pruugi päris elus töötada. Praktiliselt asjadele lähenemine on meile olnud omasem, uued lahendused sünnivad järeleproovimise teel. Just seetõttu peaksid tarkvaraarendajad regulaarselt sukelduma arvutite tagant klientide igapäevakeskkonda, mõistmaks nende maailma veidi paremini.

Tavaettevõtja silmis näib start-up-maailm hulljulge investeeringuna. Eesti ettevõtluskultuurile on aga omane järjepidev edasiliikumine ning samm-sammult kasvamine. Pankrot on elutöö kokkuvarisemine. Seda tüüpi mõtlemismuster mõjutab meie suhtumist ebaõnnestumisesse, mida nähakse jätkuvalt personaalse läbikukkumisena. Start-up-maailmas on seevastu ühe projekti lõppemine alguseks järgmisele. Idee ebaõnnestumine on oluline kogemuste kogumise, õppimise ja ka järelduste tegemise koht.

Idufirmandus põhineb koostööl, eestlased on aga stereotüüpiliselt üksinda tegutsejad. Võib olla sellepärast otsivad idufirmad koostööd ennekõike piiri tagant, tõepoolest on seal rohkem kompetentsi. Siiski võiks ka eestlased omavahel olla avatumad koostegutsemisele.

Ka Eestis on palju spetsialiste ning just siit võiks valdkonnaüleste koostöövõimalustega alustada. Sealjuures peaksime mööda vaatama kahtlusest, et teist inimest ei saa usaldada ning looma aluse uuele kultuurile, kus koos jõuab kaugemale.

Uue tehnoloogia kasutuselevõtt seostub paljudes olukordades ebamugavuse ning õppimise peale kuluva aja ja närvirakkude kuluga. Ettevõtete jaoks on see sageli ka arvestatav rahaline investeering.

Skepsist idufirmade suhtes saaks leevendada kommunikatsiooni ning eri tüüpi ettevõtluse koostöö toetamise abil. Teisalt aga peaksid ka start-up'id astuma oma toote või teenuse kasutajatele sammu lähemale ning kaasama teiste sektorite ettevõtjate ning ühtlasi oma potentsiaalsete klientide praktilist kogemust.

Kuigi enamik Eestist alguse saanud nutikaid ettevõtteid näeb enda turgu globaalses mastaabis, soovitan idufirmade loojatel kõigepealt alustada kasutajate ja kultuuriruumi tundmaõppimisega siitsamast, kodu lähedalt.