Kes tõlgendab maksuotsuseid?

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on tulnud välja ettepanekuga muuta maksuhalduri tehtud maksuotsused avalikuks. Algatuse järgi võiksid avaldamisele kuuluda lõplikud maksuotsused ehk maksuotsused, mille vaidlustamise tähtaeg on möödunud ilma kaebust esitamata. Rahandusministeerium leidis, et maksukeskkonna läbipaistvuse ja maksukuulekuse suurendamise eesmärgil võiks asja üle diskuteerida. Ka Äripäev kiitis juhtkirjas idee heaks, sest sellest on kasu ausale ettevõtjale ja see kutsub korrale ebaausaid.

Arusaamatuks jääb, mis täpselt on see toimeaine, mis maksuotsuste avalikustamisel muudab ebaausa ausaks või milles seisneb see läbivalgustamise efekt.

Kas maksuotsuse saamine, selle vaidlustamata jätmine või kohtus kaotamine on objektiivne fakt, mille puhul esineb alati ainult üks õige järeldus? Kas ausal ettevõtjal maksukontrolle ei toimu või kas aus ettevõtja nõustub alati iga maksuhalduri tõlgendusega? Kui nii ei saa järeldada, siis kas mõned maksuotsused on neutraalse või isegi positiivse tähendusega? Õigusriigis on mõeldamatu, et haldusorganiga erimeelsuse tekkimine peaks igal juhul tähendama midagi negatiivset. Kas peaks aga negatiivselt hindama seda, kui maksumaksja enda maksuvaidluse kohtus kaotab? Õigusaktid ei ole kunagi kristalselt selged, maksuõigusteooriad ei ole ühesed ja tõlgendused muutuvad ajas. Põhiõigus pöörduda või mitte pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ei ole maksuõiguslikult või moraalselt ühel „õigel“ viisil hinnastatav.

See ei tähenda, et maksuotsuste avalikustamine kui idee oleks olemuslikult halb mõte. Küsimus seisneb selles, mis täpselt on need „õiged“ järeldused, mida teised ettevõtjad peaksid tegema, kui avastavad enda tänase või homse äripartneri kohta tehtud maksuotsuse. Juba praegu paiskab maksuhaldur avalikustatavate andmete näol välja väga palju infot.

Maksualane info on juba ületanud piiri, kust algab müra. Selle tulemusel on kuulekas ettevõtja olukorras, kus peab tegema ka maksuanalüütiku tööd. Uute andmete lisandumine tähendab täiendavat tööd. Ja kui see aus ja hoolikas ettevõtja ei suuda infot „õigesti“ tõlgendada, siis leiab ta end peagi „ebaausate“ maksuotsuse omanike nimekirjast.