Toidukaupade ketid: kes ostab keda?

Esiteks tekitab turu konsolideerumiseks täiendava surve Lidli tuleku ootus, kuid isegi sellest sõltumata on turul muutusteks soodne hetk, sest palju vaba raha otsib rakendust, analüüsis Vahimets Äripäeva teemaveebi kaubandus.ee palvel.

Näiteks Prisma võimekust Eestis turgu haarata ei tohi alahinnata, sest oma regioonis (Soome, Eesti, Peterburi) on tegu mahtudelt suurema ettevõttega kui kõik Eestis või Balti riikides tegutsevad konkurendid. Kaupluste arvu kahekordistamine on teostatav, kui Prisma plaanib rajada Eestisse mingi väiksemate kaupluste formaadi või ostab väiksemate poodidega tegutseva konkurendi. Üks selline kõlblik kandidaat on näiteks ABC Supermarkets oma Comarketi ja Delice'i kaubamärgi all tegutsevate kauplustega.

Hüpermarketite osas ma ei näe, et turul oleks Prisma jaoks piisaval hulgal sobiliku asukohaga kinnisvara sellises mahus uute kaupluste avamiseks, sest toimiv hüpermarket vajab enda ümber kaubanduskeskust. Seetõttu eeldab hüpermarketite arvu kasvatamine kindlasti mõne konkurendi ostu.

Lidli tulek avaldab siinsele toidukaupade turule kindlasti olulist mõju. Esiteks, tegemist on kõige suurema globaalse haardega turuosalisega, kes siin tegutseb. Toiduainete kaubanduses on mahtudel oluline roll, sest see annab Lidlile eelise sisseostu, logistika ja ladude osas ehk kaupade müügihinnas. Ükski Eesti jaekett ei suudaks hinnaga konkureerida, kui Lidl paiskab siin regioonis müüki mõne Saksamaa suurtööstuse laojäägi. Globaalselt on Lidli kõrval kõik tänased turuosalised väikesed tegijad: nii Selver ja Coop, kes tegutsevad ainult Eestis, kui ka Maxima ja Rimi, kes tegutsevad küll lisaks Balti riikidele veel mõnel turul.

Loe teemaveebist kaubandus.ee edasi, kuidas mõjutab Lidli tulek Grossi, Maximat ja Coopi ning mida võib mõelda börsiettevõte Selver.