Mis saab Facebookist?

Nägin hiljuti artiklit pealkirjaga “Facebookis päevas veedetud aeg on vähenenud 50 miljonit tundi!”. Jõhker pauk – mu esimene reaktsioon. Siis aga hakkasin lugema ja lähemalt uurima ja selgus, et kuna Facebookis on 2,13 miljardit igakuist kasutajat ja 1,4 miljardit aktiivset igapäevast kasutajat, siis 50 miljonit vähenenud tundi taandub umbes 2-le minutile. Pealkiri “Facebookis päevas veedetud aeg on vähenenud 2 minutit” ei paneks ilmselt kedagi klikkima, aga klikke on ju vaja! Facebooki aktsia väärtus langes selle uudise tõttu 4% - ilmselt siis investorid ei süvenenud ja lasid ennast mõjutada 50 miljonist vähenenud tunnist.

USAs veedab täiskasvanud inimene keskmiselt 41 minutit Facebookis, 26 minutit Snapchatis ja 25 minutit Instagrammis. Kui siia lisada veel Youtube’is veedetud aeg ja võibolla veel mõned äpid, lehed, keskkonnad, siis tegelikult peaks üldse muretsema hoopis selle pärast, et me nii palju aega sotsiaalmeedias veedame ja järjest vähem päriselt inimestega suhtleme.

Aga nüüd asja juurde, et miks siis on vähenenud Facebookis veedetud aeg? Uudisvoo algoritm on muudetud, et hoida ära fake news ja viral videode levikut? Noored on Facebookist lahkumas ja kasutavad teisi sotsiaalvõrke? Inimesed käivad rohkem looduses ja suhtlevad füüsiliselt sõpradega?

Mark Zuckerberg on võtnud endale 2018. aasta lubaduseks, et ta teeb Facebooki korda! Kas Facebook on katki? Mõnes mõttes jah, Facebooki tarbitakse järjest rohkem passiivselt: vaadatakse videosid, pilte, artikleid ilma, et see mingisugust reaktsiooni või arutelu tekitaks. Seoses sellega on Mark Zuckerberg muutmas strateegiat ja tõstab esimeseks eesmärgiks “rohkem tähendusrikast suhtlust”.

Facebooki uudisvoog on täis asju, mis meid tegelikult ei huvita – reklaami, uudiseid, viraalseid videosid, mis võtavad ära aja midagi vastu andmata. Uudisvoo koostamise algoritm peaks tagama selle, et mulle näidatakse vaid asju, mis mulle tegelikult huvi pakuvad. Aga kuidas seda teha? Eriti olukorras, kus Facebookis reklaamivad ettevõtted on täiesti kindlad, et just nende toode sind huvitab.

Jaanuaris räägiti ka võimalusest, et Facebooki tuleb kaks uudisvoogu – esimene sõprade oma ja teine ettevõtete oma. See pani ettevõtted kohe muretsema, et mis saab nende fännilehtedest, kas nende sisupostitused enam orgaaniliselt ei jõua ühegi inimeseni? Kas on vaja iga postituse eest maksta (boostida)? Ma aga julgen olla siin optimistlik ja isegi, kui tuleb kaks uudisvoogu, siis kaua sa jõuad vaadata oma sõprade beebi-, kassi-, toidu-, reisipilte? Korra vaatad ja siis klikid ikka sinna, kus on midagi põnevat ja meelelahutuslikku. Sellest on ilmselt kõik aru saanud, et Facebook ei ole enam ammu tasuta turunduskanal. Sihtrupini jõudmiseks on vaja korralikku strateegiat, investeerida aega sisu loomiseks ja raha selle õige sihgrupini viimseks.

Me saame ka ise teha Facebooki paremaks! Kuidas? Luues sinna paremat sisu. Rohkem suheldes, arvamust avaldades, inspireerides. Vähem passiivselt seina kerides. Ka ettevõtted peaksid tegema vähem lihtsalt reklaami ja rohkem rääkima huvitavaid ja kaasahaaravaid lugusid, mis annavad inimestele väärtust, tekitavad emotsioone ja diskussioone. Turundajad peaksid rohkem rõhku panema loodava sisu kvaliteedile - see on kõigile osapooltele kasulik.

Algoritmi muudatustega võib influencer’ite mõju kasvada veelgi rohkem ja õige strateegia väljatöötamine ja õigete influencer’ite kaasamine võib aidata ettevõtetel oma sihtgrupini efektiivsemalt jõuda.

Facebook peab hoidma ühtmoodi õnnelikuna nii kasutajaid kui reklaamijaid. Inimestele paremat kasutuskogemust luues ei tohi maksvaid kliente (ettevõtteid) välja vihastada. Ma olen ka täiesti kindel, et investorite jaoks on olulisem, et kvartali käive kasvas aasta varasemaga võrreldes 47% kui et Facebooki kasutuse aeg päevas on vähenenud 2 minutit.

Ei juhtu selle Facebookiga mitte midagi drastilist. Ära ei kao, ära ei lagune. Keegi nii suure kasutajaarvuga keskkonda ei ohusta. Muutused toimuvad, ja see on loomulik.