Kogu krüpto käib omal vastutusel

Seaduseandja on välja mõelnud hulga reegleid, mis reguleerivad investori ja ettevõtja suhteid ning pakuvad mõlemale poolele kaitset. Uusi regulatsioone tuleb selles vallas pigem juurde, kui jääb vähemaks. Mitmel põhjusel on aga suurt tootlust otsivad investorid ning globaalse suunitlusega kasvuettevõtted kolinud tugevalt reguleeritud turult eemale, võimaldamaks kapitali kaasata varajases stardifaasis uute rahastamismudelite kaudu.

Traditsioonilise ettevõtte finantseerimise mudeli puhul tuleb esimene stardikapital äriidee elluviimiseks tavaliselt säästukontolt või sõpradelt ja lähedastelt kaasatud vahenditest. Sellega vormitakse ideest toode või ärimudel ning ambitsioonika äriplaani korral on lootust kaasata järgmiseks, teiseks etapiks rahastust äriinglitelt ja teistelt riskikapitalistidelt. Kolmandas etapis peaksid ettevõtte rahavood olema positiivsed ning kapitali on võimalik hakata kaasama pangast või kapitaliturgudelt. Viimane pakub ka eelnevates etappides sisenenud investoritele võimalust ettevõttest väljuda ning on seetõttu paljude kasvuettevõtete äriplaani sisse kirjutatud. Nagu sellisest finantseerimiskavast lähtub, jõuab ettevõte kui investeerimisvõimalus avalikkuse ette suhteliselt hilja. Positiivsete rahavoogude saavutamise hetkeks on üldjuhul kõige kiirema kasvutempoga periood juba möödas.

Finantsturgudele suhteliselt hilises faasis sisenemise põhjus on lihtne – avalikkuselt kapitali kaasamine on globaalse suunitlusega kasvuettevõttele suhteliselt koormav. Avaliku pakkumise prospekt on ajamahukas ja kallis ning suur osa lühikese tegevusajalooga ettevõtted ei vasta börsi reglemendis kehtestatud nõuetele. Avaliku pakkumise suureks probleemiks on ka väärtpaberite pakkumine väljaspool koduturgu. Avalikku pakkumist puudutav seadusandlus varieerub õigusruumide lõikes ning näiteks Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalve heaks kiidetud prospekt ei võimalda väärtpabereid pakkuda enamikus välisriikides, sealhulgas USAs, Jaapanis ja Kanadas. Isegi Euroopa Liidu siseselt tuleb iga riigi finantsjärelevalvet pakkumisest eraldi teavitada. Globaalse haardega kasvuettevõttele on see suureks takistuseks, sest potentsiaalsete investorite ring ulatub üle kogu maailma.

Probleem ei peitu ainult turu pakkumise poolel. Investeerimishuvi on tõusuteel ning maailmas on vaba kapitali, mis otsib atraktiivseid investeerimisvõimalusi. Eelnevalt toodud finantseerimiskava näitel aga on jaeinvestoril kasvuettevõttesse väga raske siseneda. Varajases faasis jõuab investeerimispakkumine vaid kitsa ringi sõprade ja riskikapitalistide lauale ning isegi pärast ettevõtte avalikuks minemist ei pruugi investor asuda avaliku pakkumise sihtriigis. Lisaks sellest lähtuvale infopuudusele on probleemiks ka tehingu arveldamine mõistlike kuludega. Väikeste summadega opereerimine on tehingutasudest lähtuvalt ebamõistlik ning isegi suuremate summade puhul võib eksootiliselt turul väärtpaberite märkimine või ostmine osutuda oodatust palju keerulisemaks.

Uue finantsinnovatsioonina on ICOd ehk krüpteeritud väärtpaberite avalikud pakkumised võimaldanud osaliselt nendest regulatsioonidest mööda minna. Kuna ICOd on enamikul turgudel reguleerimata, ei pruugi kasvuettevõtted järgida väärtpaberite avalikule pakkumisele seatud reegleid ning võivad väärtpabereid aktiivselt reklaamida üle kogu maailma, pakkudes vähese kulu ja vaevaga investeerimisvõimalusi väikeinvestoritele. Sealjuures on päris paljud ettevõtted turunduses äärmiselt agressiivsed ning pakkumine ei läbiks tõenäoliselt ühegi reguleeritud turu või finantsjärelevalve nõudeid. Traditsiooniliste investeerimistoodete pakkujad peavad veenduma, et klient saab aru, mida ta ostab, ning kas ta finantsolukord võimaldab sellist investeeringut. Krüptoväärtpaberite maailmas aga see reegel ei kehti ning turule jõuab raha, mis traditsioonilises finantssüsteemis jääks kapitaliturgudelt kõrvale.

Võimalus minna mööda avalikule pakkumisele seatud reeglitest tekitab võimaluse globaalse suunitlusega kasvuettevõttel avalikkuselt kapitali kaasama hakata, võrreldes traditsiooniliste finantseerimismudelitega oluliselt varasemas staadiumis. Suur osa ICOdega tõstetud kapitalist on kaasanud ettevõtted, kes ei ole idee staadiumist väga palju kaugemale jõudnud. Kuigi rohkem kapitali kasvuettevõtetele peaks majanduskeskkonda parandama, loovad vähene regulatsioon ning agressiivne kapitali kaasamine jaeinvestoritelt ideaalsed tingimused mulli tekkeks. Lisaks kõigele on väikeinvestorile investeeringu tegemine tehtud väga lihtsaks. Suur osa investoritest ei suuda hinnata aga lepingu tegelikku hinda ning investeerimisotsustes lähtutakse pigem turundussõnumist kui väärtpaberi fundamentaalsest väärtusest.

Traditsiooniline ettevõtete finantseerimismudel on muutumas ning sellest lähtuvalt on tulevikus investoritel kindlasti rohkem võimalusi ettevõtetesse siseneda juba varajases kasvufaasis. Küll aga tasub meeles pidada, et krüpteeritud väärtpaberi omamise põhiline eesmärk on selle pealt ikkagi raha teenida, ning siinkohal on oluline, et väärtpaberi hind vastaks selle väärtusele, mida ei peegelda ei agressiivne turundus ega ka ajaloolised tõusvad graafikud. Samuti puudub suuresti järelevalve, kes jälgiks investoritele esitatava info vastavust tegelikkusele. Krüptoväärtpaberitesse investeeritakse praegu vaid omal vastutusel ning riskide realiseerumisel saab vaid peeglisse vaadata.