Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eestlased pääsesid kergelt
Ränka rahapesujamasse mässitud Danske pääses Eestis kergemalt kui Läti ABLV pank, kes maadleb praegu rahapesusüüdistustega, kirjutab ajakirjanik Marge Väikenurm.
Mõlemat panka seob kaks märksõna: rahapesu ja Aserbaidžaan. Ka ABLV pank lasi praeguse info põhjal läbi tehinguid, mille niidid viivad Aserbaidžaani, mille võimurite raha ka Eesti kaudu pesti.
Neil kahel pangal on aga üks oluline erinevus. Läheme veidi ajas tagasi. August, 2015. Keset suvist puhkusteaega teatab Danske juht Aivar Rehe, et paneb ameti maha. Kümme aastat panka juhtinud
Rehe ütles, et on aeg anda juhtohjad üle uutele tegijatele. Tema kingadesse astub Ivar Pae – läinud aastal rääkisid Pae kohta panga siseeluga kursis olijad Äripäevale, et
Pae toodi Taanist puhastustööd tegema.
Rahapesu andmebüroo avastas Aserbaidžaani rahavoo juba 2013. aasta suvel. Ja seda tänu teise juhtumi analüüsimisele, mitte panga abile. 2014. aasta aprilli lõpus algas massiline ja paaniline kontode kinnipanemine. Ometi ei tegutsenud pank piisavalt kiiresti ja finantsinspektsioon tegi 2015. aastal ettekirjutuse.
Kui Rehe samal aastal suurema kärata, aga küsimusi tekitavalt lahkus, ei teadnud avalikkus rahapesujamadest. Panga nelja seina vahel oli see aga olnud kuum teema. Danske karistus piirdus ettekirjutusega, maksimaalne rahatrahv olnuks ainult 32 000 eurot.
Moldova ja Aserbaidžaani lugu lekkis välja kaks aastat hiljem. Aeg oli oma töö teinud, Rehe läinud ja emapank raputas endale tuhka pähe. Lekkimisaeg rääkis Danske kasuks. Lätis läks vastupidi: kuigi ABVLi on varem näiteks Magnitski rahaga seostatud, sattus pank praegu otse skandaali keerisesse. Seega on hukkamõist Lätis karmim, kui oli seda Eestis. Kahjuks.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.