Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Peatame jalad-ees-väljumise laine

    Kalev KaarnaFoto: Erakogu

    Eesti juht ei pea ennast tingimata surnuks töötama. Kompetentsikeskuse Tsenter juht Kalev Kaarna soovitab proovida nelja lahendust.

    Külastades Eesti tootmisettevõtteid kuulen 50+ vanustelt omanik-tegevjuhtidelt üha sagedamini, et nad on väsinud. Mitu juhti on öelnud, et ainus asi, mis sunnib neid veel ettevõtet käimas hoidma, on vastutus töötajate ees. Kui juhid uksed kinni paneksid, siis ei tuleks väikeses asulas olevat tehast enam mitte keegi uuesti käivitama. Kasumlikkuse mõttes oleks nii väikese tuluga ettevõte tulnud juba ammu kinni panna. Omanik-tegevjuhtidel on sära silmist kadunud ja tervis läinud.
    Üks mu tuttav ütles, et nad on oma peres leppinud faktiga, et nende isa töötab ennast surnuks. Üks infarkt on 50 töötajaga firma omanik-tegevjuhil juba olnud, aga ta töötab samas tempos edasi, sest ta ei näe muid võimalusi.
     
    Ettevõtte juhtimise üleandmise võimatus
    Miks ei anna omanikud juhtimist üle oma lastele? Ühe ettevõtja vastus sellele kõlas: “Oma lapsele sellist saatust küll ei soovi. Kui ta ise tahaks seda ettevõtete juhtida, siis ma kindlasti aitaksin ja annaksin üle, aga ma ei hakka teda veenma firmat üle võtma.“ Enamikul ettevõtete omanike lastel on teised huvid, lapsed on näinud, kui raske ja närve sööv töö see on, ning tahavad ennast teostada teisiti.
    Miks nad ettevõtet ära ei müü? Väikest ettevõtet müüa on väga keeruline, sest selle peamine väärtus on ettevõtte omaniku teadmistes. Üks Võrumaa ettevõte, kelle tootmishooned on kindlustatud 2 miljoni eurole küsis pangast laenu, et osta 40 000€ seade. Pank küsis 20 000€ lisatagatist juurde, sest tootmishooned väikeasulas hindasid nad väärtusetuks.
    Miks nad tegevjuhti ei palka?
    Väikeasulasse tegevjuhi leidmine on väga keeruline. Üks õmblusettevõte omab Eesti eri väikeasulates mitut tootmisüksust. Ühe tootmisüksuse tegevjuht lahkus. Uue leidmine osutus võimatuks ning tegevjuht tuli asendama IT-lahendusega: kõik töökäsud, materjalide ja kauba liikumise otsused tulevad töötajatele süsteemist. Suuremates linnades ja keskmise suurusega ettevõtetel on tegevjuhi leidmine võimalik, aga mitte lihtne. Üks edukas omanik-tegevjuht palkas konsultatsioonifirma uue tegevjuhi leidmiseks ning juhtimise järkjärguliseks üleandmiseks. Õige juhi leidmine võttis aega kolm aastat ning alles kolmas tegevjuht osutus õigeks inimeseks.
    Üheks keerukuseks uue tegevjuhi leidmisel on liimi probleem. Omanik-tegevjuht on liim, mis hoiab kõike koos. Tema on ainus, kes ettevõttes omab suurt pilti ning hoiab infoliikumist ja tarneahelaid koos, sest protsessid ei ole standardiseeritud. Olukord on veel keerulisem kui muu perekond on osaliselt firmas tööl või juhtimisse kaasatud (vähemalt enda arvates). Uuel tegevjuhil on keeruline aastatega kuhjunud emotsioone ja konflikte lahendada.
    Riigina ei saa me ühe põlvkonna väikeettevõtjaid maha kanda ning lasta neil ilma väljumisvõimaluseta ennast surnuks töötada. Me ei saa leppida järgmise viie aasta jooksul saabuva uste sulgemise lainega väiksemates asulates.
    Mida teha?
    Õnneks ei ole me oma probleemiga üksi. Soome riik avaldas 2012. aastal uuringu pereettevõtetes ning nende üleandmise raskustest ja pereettevõtete toetamise vajadusest ja võimalustest. Samamoodi on selle küsimusega tegelenud teised riigid, kellelt saaksime õppida ning kohandada nende lahendusi eesti kultuuriruumi. Valmis lahendusi ei ole, igal heal lahendusel on vähemalt kolm “aga”. Riigi tasemel tasuks meil katsetada järgmisi ” lahendusi:
    asendusjuhtide katsetamise toetus – riiklikul toel on loodud asendustalunike süsteem. Samamoodi tuleks luua asendusjuhtide programm, mille abil väikese ja keskmise suurusega ettevõtted saaksid kas näiteks standardiseerida oma protsesse või valmistada omanik-tegevjuhid ette oma firmast lahti laskmiseks ning täiskohaga tegevjuhi palkamiseks.  Erasektor Eestis juba pakub mobiilse juhi teenust, mille baasilt saaks avaliku ja erasektori koostöös programmi välja töötada.viimase pingutuse programm – eesmärgiks on läbi coaching’u ja protsesside arendamise 1+1 aastaga ettevõte maha müüa. Aastaga arendatakse ettevõte müügiküpseks ja aastaga aidatakse maha müüa. Näiteks Leedus on viimase kolme aasta jooksul sajad väikese ja keskmise suurusega tootmisettevõtted osalenud aktiivõppe programmis, mille raames aidatakse 10 kuuga tootmisettevõtetel oma kasum kahekordistada.talendid kodukohta juhtima programm – tegemist oleks kolmeaastase programmiga maailma avastamas käinud inimestele, kes on valmis tulema oma kodukohta või muidu toredasse väikeasulasse perefirmat palgalise juhiga juhitavaks muutma. Programmis osalevatel talentidel on kolme aasta jooksul abiks tugimeeskond ja mentorid.anonüümsete ettevõttejuhtide klubi – ettevõtte juhtidel võtavad sageli sära silmist emotsionaalsed ja pidevalt korduvad konfliktid. Need on probleemid, millega ise enam toime ei oska tulla, aga kellelegi avalikult neist rääkida ka ei saa. Juhina oled omast arust kõik variandid ära proovinud, aga samad jamad korduvad kuust kuusse ja aastast aastasse. Rangelt konfidentsiaalsetes 5-8 liikmelistes gruppides saaksid ettevõtete juhid oma tegelikke muresid lahata ning õppida oma probleeme teistmoodi lahendama.
    Erasektor üksi neid lahendusi pakkuma ei tõtta, sest väikeasulates olevate väikeste tootmisettevõtete aitamine ei ole tulus äri. Vaja on avaliku ja erasektori ühist pingutust, et jalad-ees-väljumise oht ei muutuks halvast unenäost karmiks reaalsuseks.
    Artikkel ilmub Äripäeva, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Eesti Gaasi, Silberauto, Nortali ja Harju Elektri arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
    Autor: Kalev Kaarna
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.