Hiinlased tungivad peale

Mis on ühist Eesti sõidujagamisteenusel Taxify, Rootsi muusikaplatvormil Spotify ja Soome mänguvalmistajal Supercell? Nendesse ettevõtetesse on hiljuti investeerinud Hiina ettevõtted, ja mitte tavalised ettevõtted, vaid suured Hiina digiplatvormid.

Digitaalsed platvormid on Euroopa poliitilistes debattides leidnud üha rohkem tähelepanu, mis ei ole üllatav, kuna need mõjutavad üha rohkem nii inimeste igapäevast elu kui ka laiemalt poliitilisi, sotsiaalseid ja majandusprotsesse. Kuid senine debatt on keskendunud peamiselt süsteemselt olulistele USA digiplatvormidele nagu Google, Facebook, Amazon või Uber ning sellele, kuidas neid reguleerida ja maksustada.

Hiina digiplatvormide roll kasvab kiiresti ning need laienevad jõudsalt väljaspool Hiinat. Konsultatsioonifirma McKinsey möödunud aasta detsembris avaldatud raporti järgi on Hiina osakaal globaalses e-kaubanduses 42 protsenti. Võrdluseks, et 10 aastat tagasi oli Hiina osakaal vähem kui üks protsent. Globaalsete laienemisvõimaluste otsimine on üha enam tingitud sellest, et Hiina platvormid on mobiilsidekesksed ja mobiili kasutajate arv Hiinas hakkab pidurduma.

Hiina juhtivad platvormid Tencent ja Alibaba on investorid sõidujagamisettevõttes Didi Chuxing, mis on investeerinud lisaks Taxifyle ka näiteks USA sõidujagamisteenusesse Lyft, India Olasse ja Grabisse Kagu-Aasias. Tencent on ostnud vähemusosaluse Teslas ja Snapis. Teine suur Hiina digiplatvorm Alibaba teeb näiteks logistikas koostööd Eesti Postiga.

Näiteks enamusosaluse ostmine Supercellis 8,6 miljardi euro eest võib aidata Tencentil  tabada kaks kärbest ühe hoobiga: kindlustada domineeriv positsioon Hiina digimängude turul ja suurendada enda rolli globaalselt. Lisaks võib Tencent erinevate Supercelli mängude kaudu hakata turustama oma teenuseid, nagu näiteks WeChati. Supercelli kaudu saab investeerida teistesse Soome ja Euroopa mängutootjatesse, et kindlustada pidev uute mängude pealetulek.  

Hiina digiplatvormide kasvumudel on erinev Eestis ja Euroopas rohkem tuntud USA platvormidest. Hiina Elektroonika Teaduste ja Tehnoloogia Ülikooli õppejõud Dr Kai Jia rõhutas veebruaris Arenguseire Keskuses tehtud ettekandes, et USA platvorme iseloomustab vertikaalne integratsioon, kus investeeritakse ja ostetakse kokku samas väärtusahelas olevaid ettevõtteid. Hiina platvorme iseloomustab horisontaalne laienemine, kus laienetakse erinevatesse valdkondadesse ning ostetakse osalusi vertikaalselt integreeritud platvormides. Selle poolest on kolme domineeriva Hiina platvormi Alibaba, Baidu ja Tencenti laienemisstrateegia sarnane, kuigi detailides ja rõhuasetustes võib leida erinevusi.

Samas on Dr Jia sõnul Hiina platvormide riigisisese laienemise aluseks seni olnud makselahendused. Makselahenduste juurde on võimalik lisada uusi teenuseid ning tuua pidevalt uusi kasutajaid platvormi grupi sisse. Dr Jia sõnul töötab see strateegia hästi, kuna Hiinas ei ole levinud massiliselt krediitkaardid ja teised Läänes kasutatavad maksesüsteemid. Näiteks McKinsey andmetel tehakse Hiinas mobiilist makseid 11 korda rohkem kui USAs. Samas teeb see Hiina platvormide laienemise Euroopas ja USAs raskemaks, kuna tuleb konkureerida mitmekesiste makselahendustega.

Hiina platvormide laienemisel Euroopasse ja USAsse võib tõeliseks proovikiviks osutuda konkurentsipoliitika. Hiina võimud on seni pööranud vähe tähelepanu digiplatvormide reguleerimisele. Samas on regulatsioon üks põhjus, miks USA platvormid on kasvanud n-ö vertikaalsetes silodes ning horisontaalne laienemine on osutunud keeruliseks. Eriti Euroopas soovitakse regulatsioonide abil suurendada süsteemselt oluliste platvormide neutraalsust ning vähendada informatsiooni asümmeetriast ja võrgustiku efektist tulenevaid negatiivseid kõrvalmõjusid.

Selles kontekstis ei ole välistatud, et rõhuasetus poliitilistes aruteludes hakkab Euroopas muutuma. Lisaks USA platvormidele hakatakse rohkem tähelepanu pöörama Hiina platvormidele. Sellest tulenevalt kandub rõhuasetus rohkem julgeolekupoliitikale ja tehnoloogia siirdele.