Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Plaaster kütusepettuste peale
Kuigi loodav elektrooniline andmebaas muudab kütuseturu läbipaistvamaks, tuleb ka edaspidi püsida kütuseturu suhtes valvas, kirjutab Circle K mootorikütuste kategooriajuht Ivo Popp.
Riigikogus vastu võetud vedelkütuse seadus loob maksu- ja tolliametile võimaluse reaalajas monitoorida kütuseturu tehinguid. Seadusega pannakse alus kütuse käitlemise andmekogule. See on sisuliselt elektrooniline andmebaas, kuhu kütuseturul tegutsevad ettevõtted peavad kandma kõik kütusega seotud tehingud, alates sellest, kui kütus imporditakse ning lõpetades selle realiseerimisega teenindusjaamas või lõppkliendile müügiga. Iga kord, kui kütus vahetab füüsiliselt asukohta, tuleb selle kohta eelnevalt teha andmekogusse kanne.
Sarnane elektrooniline keskkond on kasutusel Poolas. Keskkond võeti kasutusele 2017. aasta esimeses pooles ja on avaldanud sealsele kütuseturule positiivset mõju: e-keskkonna rakendamise mõjul suurenes ametlik turumaht hinnanguliselt 2% võrra.
Siiski on andmekogu vaid plaaster teatud tüüpi pettuste peale. Maksuamet on välja toonud, et üheks levinud pettuseviisiks on skeem, kus ametlikult maale toodud kütus müüakse erakordselt suures mahus ühe juriidilise keha kaudu, jäetakse selle ettevõtte maksud maksmata ning seejärel realiseeritakse seaduslikult kolmanda juriidilise keha kaudu. Andmekogu ja tagatiste süsteem raskendab märgatavalt sellise skeemi harrastamist.
Ent kütuseturul pannakse toime ka teistsuguseid pettusi. Turul levib informatsioon, et iga nädal tuleb üle lõunapiiri paar-kolm täislastis kütuseautot, mille kohta ei ole üheski süsteemis ühtegi jälge. Kui kütus ei tule maale ametlikult, ei kajastu ta andmekogus.
See tähendab, et peale elektroonilise keskkonna on vaja täiendavaid kontrollmehhanisme selleks, et tagada maksulaekumine ja aus konkurents turul.
Ausat konkurentsi Eesti mootorikütuste turul mõjutab kindlasti ka mais biokütustele üleminek, mille raames kõik Eesti kütusemüüjad on kohustatud hakkama pakkuma mootorikütuseid, mis sisaldavad biokomponenti. Praeguse info kohaselt hakkavad ametkonnad biokomponendi sisaldust kontrollima vaid paberil ning ressursse kontrollide läbiviimiseks tanklates ei ole planeeritud enne aastat 2020.
Kuna biokütustele üleminekul kasvavad kütusemüüjate sisseostuhinnad kuni paari sendi võrra, on turul ausa konkurentsi tagamiseks kindlasti vaja aga ka füüsilisi kontrolle, mille raames võetakse kütuseproove ja mõõdetakse proovides biokomponendi osakaalu. Muidu on tulemuseks Potjomkini küla, kus näiliselt dokumentatsioonis on kõik korras, aga praktika on midagi muud.
Autor: Ivo Popp
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.