Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Teed tasuliseks
Andres PeetsFoto: Postimees/Scanpix
Teid ei ole vaja mitte ainult rajada, vaid ka hooldada. Selleks on raha vaja, kirjutab ConnectBaltica nõukoja liige Andres Peets.
Leisi ettepanek leida raha vajaminevateks investeeringuteks kokkuhoiult investeeringutelt Pärnu lennujaama, Haapsalu raudteesse ja linnahalli renoveerimistöödesse ning loobudes osalustest riigifirmades väärib kaasamõtlemist. Riigi(kulutuste) õhemaks lihvimine on mõistlik tee efektiivsemaks majandamiseks.
Samas tuleb arvestada, et neljarajaliste põhimaanteede ülesehitamine ei sõltu vaid ühekordsest investeeringust. Teid peab hooldama ja parandama ning vajadusel täiendavaid liiklussõlmi juurde ehitama. Selleks on samuti vahendeid vaja ning elu on näidanud, et tasuta üldises kasutuses oleva avaliku ressursi kvaliteedi ülalhoidmine sõltub sellesse pidevalt paigutatavast rahamäärast. Kohe-kohe oleme tunnistajateks, kus taanduv talv ning lume vahelduv sulamine ja sellele järgnev jäätumine hakkavad meie teid lõhkuma. Ootamatud löökaugud ja autojuhtide pahameel on meie tavapärased kevadekuulutajad. Sestap tuletan ikka ja jälle meelde teiste riikide kogemust, kus teede kasutamisel toimib põhimõte: kes sõidab, see maksab.
Raha leidmisega teede infrastruktuuri hoidmisesse ja parendamisesse on hädas ka maailma suurim majandus USA. Riik, mis esimesena maailmas võttis kasutusele maksulised teed ja ehitas tänu sellele välja planeedi parima teedevõrgu, on hädas. Seni on rahastatud teedevõrku kütuseaktsiisist, mida pole alates 1993. aastast ühegi sendi võrra tõstetud. Järjest säästlikumad ning osaliselt elektrimootoritel toimivad sõiduvahendid on sellest maksuliigist laekuvat raha halastamatult vähendanud. Probleemi lahendamiseks on Ameerika teede rahastamist korraldav Highway Trust Fund pöördunud kongressi poole ettepanekuga arutada üleriigiliselt kehtiva teedemaksu sisseviimist kasutaja-maksab-põhimõttel. Samasuunalised mõttetalgud toimuvad ka Euroopa Liidu liikmesriikides.
Ka meil kehtib alates sellest aastast raskeveokitele teetasu maksmise kohustus. Vedajad on viidanud ebavõrdsusele, mis neid on tabanud, viidates, et teid kasutavad ja kulutavad ka teised sõiduvahendid. Kui teemaks sisse viia kogu Eesti teedel liikuvale veeremile, siis ehk saaks ka raskeveokite tasu pisut alandada ja leevendada pisutki nende konkurentsiolukorda.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.