Kas elektriautod tagavad säästu?

Aastaks 2050 elab ligikaudu 70% maailma rahvastikust linnades, prognoosib Maailma Majandusfoorum. Linnastumisega kaasnev saastatuse kasv ja suurenevad liiklusummikud panevad linnasid otsima jätkusuutlikke, taskukohaseid, turvalisi ja kasutajasõbralikke lahendusi inimeste mobiilsuse parandamiseks.

Nii näiteks on Hiina teatanud, et kavatseb lähitulevikus keelustada fossiilsetel kütustel sõitvate autode tootmise ja müümise ning teeb jõupingutusi oma ühistranspordi elektrifitseerimiseks. Saksamaal on loodud riiklik elektromobiilsusplatvorm, mille ülesanne on välja töötada linnade elektromobiilsust soodustavaid regulatsioone.

Rootsi plaanib kogu oma avaliku sektori autopargi vahetada elektriautode vastu. Arvestades, et eraomandis olevad autod on sõidus vähem kui 5% ajast, plaanib Oslo alustada linnale kuuluva autopargi jagamist linna ametnike ja elanike vahel sõidujagamisplatvormi kaudu.

Mõjutatuna Pariisi kliimaleppest ja Euroopa Komisjoni keskkonnahoidliku liikuvuse paketist on mitu autotootjat otsustanud keskenduda elektriautode valmistamisele. 

BMW plaanib aastaks 2020 jõuda elektriautode masstootmiseni, pakkudes 12 erinevat mudelit. Renault kavatseb pakkuda 20 elektriautode mudelit aastaks 2022. Volkswagen investeerib 84 miljardit dollarit akude tehnoloogia ja elektriautode arendamisse ning eeldab, et aastaks 2030 on kõik nende toodetud 300 mudelit elektriautod. Bloomberg New Energy Finance prognoosib, et aastal 2040 moodustab elektriautode müük 54% kõikide autode müügist ning elektriakude hind langeb 2030. aastaks 70%.

Milliseks tegelik protsent kujuneb, sõltub elektriautode kasutuselevõtu suurendamisele suunatud riiklikest poliitikatest. Ka Maailma Majandusfoorumi raportis rõhutatakse korduvalt, et inimsõbraliku „targa linna“ tekke aluseks on terviklik linnaplaneerimine, mis eeldab koostööd kõikide osapoolte (energiatootjad, autotootjad, infrastruktuuri ettevõtted, poliitikakujundajad, linnaplaneerijad) vahel.

Järjest kasvav elektriautode tootmine ja kasutuselevõtt paneb elektrivõrgud suurema surve alla. 

Näiteks ühe elektriauto elektritarbimine võrdub suurusjärgus ühe keskmise majapidamise elektritarbimisega. Lahedusena pakutakse n-ö tarka laadimist, mis sisuliselt tähendab võimalust kontrollida, et laadimisvõimsus vastab võrguvõimsusele konkreetsel ajahetkel (vältides tippaegu). 

V2X-tehnoloogia on testimisjärgus. Selle töösse võtmise korral saab elektriautot kasutada patareina, mis vajadusel varustab elektriga majapidamist või suunab elektri elektrivõrku tagasi. See peaks samuti vähendama survet elektrivõrgule.

Elektriautode suuremat kasutuselevõttu selgitatakse tihtipeale keskkonnasäästlikkusega läbi väiksema süsihappegaasi emissiooni. Sisepõlemismootoriga autosid võrreldakse elektriautodega ning leitakse, et elektriauto keskkonnasäästlikkus on sõltuvuses aku võimusest, st suure võimusega elektriautod ei pruugi emiteerida vähem süsihappegaasi kui sisepõlemismootoriga autod. Selle taustal on paradoksaalne, et auto nagu Mitshubishi Mirage on aastaks 2030 keelatud mitmetes Euroopa linnades ja Hiinas, kuna sisepõlemismootoritega autode keeld ei pööra tähelepanu kütuse säästmisele või autode tootmisprotsessi efektiivsusele.

Et mõista elektriauto tegelikkus keskkonnamõju tuleb analüüsida selle tervet elutsüklit alates auto tootmisest, sh haruldaste muldmetallide hankimine, mis on aku osaks, lisaks elektritootmine, mis toidab akut ja auto osade hilisem taaskasutamine, mida täna ei tehta. Ka autotööstuse juhtivtöötajad on mures, et meil puuduvad piisavad teadmised elektriautode laiema mõju kohta. Prantsuse autotööstuse PSA juht on öelnud, et oleme liikumas tehnoloogia neutraalsuse ajastult elektrifitseerimise ajastule.

Autor: Kadri Mats