Kallase tee läbi röövleid täis metsa

Perekonna tugevus ei seisne selles, et ta kunagi ei tülitse. Enamik paaridest, kes jõuavad perenõustaja juurde, on silmitsi oma elu esimese suure tüliga – mis on juba perekonnale saatuslikuks saanud. Kõvad kraaklejad püsivad aga koos aastakümneid, sest nad oskavad oma tülid ära lahendada.

Kaja Kallas valiti Reformierakonna juhiks, sest keegi peab ju erakonna esimees olema. Rohkem tahtjaid, kes oma võimalusse oleks uskunud, ei olnud. Kõik olid Kallasega nõus. Ta viib Reformierakonna üle aastate esimest korda valimistele opositsioonist. Ootused on suured, sest opositsioonist ei ole justkui kedagi teist valida.

Kallas on peaministri ametile lähedal. Eesti jaoks oleks uus olukord, kus nii peaminister kui president on naine, kuigi nt Soome on seda kogenud, kui 2003. aastal oli president Tarja Halonen ning Anneli Jäätteenmäki oli kaks kuud peaminister. Kuid kõigepealt tuleb valimised võita.

Reformierakonna suurim tugevus on juhtide mõistus, mis tõrgub tühja jonni ajama, kui on vaja üheskoos võimalikult palju hääli saada. Erakonna juhatuse liikmed ei pea üksteist armastama, ei pea olema sõbrad. Piisab sellest, kui nad toovad kokku inimesed, kelle ühine häältesaak on võistlejatest rammusam. Siis on võimalik valitseda. Koalitsioonipartnerid on alati riiakamad kui omad, isegi kui omad võiksid sagedamini kasutada erakordset võimalust olla vait, kuid nad ei tee seda.

Viimaste nädalate avalikud kirjad ja jutud on toonud lühiajaliselt Reformierakonna näod portaalide kaanetüdrukuteks ja -poisteks, mis reitingut hoiavad ja suurendavad. Kaja Kallase ja Hanno Pevkuri vastasseisust oli erakonnale ainult kasu: avalikkusele jäi mulje, et juhi kohale on kaks kandidaati ning käib tihe valmisvõitlus. Ja käiski. Oli, millele kaasa elada.

Teistel erakondadel on Reformerakonna siseheitlustest õppida palju. Kui miski pinda käib, ei saa kohe öelda, et mina ei mängi, kui ma seda või teist ei saa või mind ei tunnustata piisavalt. Erakond ei ole firma, kus ülemus laisad ja rumalad ja ülbed ja vastikud lahti saab lasta. Erakonda juhib rahvas. Ja rahval on õigus olla põikpäine, rumal, isegi ennasthävitav, kui ta seda õigeks peab. Kuid on ka kordi, kus rahvas on juhtidest targem ning ta toetab vastuolulisi juhte. Näiline tasakaalupüüd peegeldab asjaolu, et üks tõde puudub ning õigus võib korraga olla mõlemal täiesti vastupidiste seisukohtadega osapoolel.

Kitsas rada valitsemiseni on aga konarlik ning mets, millest tuleb tõllaga läbi sõita, on teeröövleid täis. Kui IRL ja Vabaerakond, kes on samuti ühe maailmavaate ja erakonna kaks tiiba, kuid nii praktiliselt nagu Reformierakonna lendoravad mõelda ei osanud, suudavad end mobiliseerida, voolab osa toetust nende kaevu. Meediatähelepanu kõrghetked on neil alles ees ning valmistele lähemal. Ka sotsiaaldemokraatiad peavad vaagima, kuidas end eriti meestele huvitavamana näidata, sest 70% nende reaalsetest valijatest on Kantar Emori uuringu järgi naised. Kui sotsidele nõu anda, siis isegi kui Jevgeni Ossinovski jätkab erakonna juhina, võiksid nad kaaluda Maris Jessest peaministrikandidaadi tegemist. Kaja Kallase vastu suudab ta kindlasti rohkem.

Jüri Ratase ja Keskerakonna seljatamine pole aga mingi käkitegu isegi kõige šarmantsemale daamile, kes teab, et meil lobisemise eest palka ei maksta. Rikkaid on Eestis vähe, rahvas neid ei armasta, edukus pole ammu enam hinnatud – hoopis vihatud. Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid on koos IRLiga suutnud edukate meelest kõik ära käkkida, kuid edutute meelest, keda on 2/3 ühiskonnast, teha Eestit paremaks.

Peaministri büroo juht Tanel Kiik märkis, Eestil on vaid kaks valikut, kas Reformierakonna individualism või Keskerakonna sotsiaalsem riik. Reformerakonna unistuste meeskonna küsimus on, kellega koos valitseda. Keskerakond oli pikk aastaid valmistel väga edukas, kuid valitsema ei pääsenud.

Vaene Eesti ei talu endast rikkamat naabrimeest. Ning Reformerakonna ja Keskerakonna ühisvalitsus oleks halb kõigi ülejäänud erakondade valijatele. Ta oleks liiga jõuline. Täna tundub, et Kaja Kallas ja Jüri Ratas peavad valima, kes on nende võimaliku valitsuse nõrgemad osapooled. Meestepartei EKRE, mille reaalsetest valijatest 70% on sama uuringu kohaselt mehed, võimalused saada Reformierakonna kaaslaseks, on suur, kuid vastuoksne.

Reformierakonna peretüli tulemusel valiti ümber perepea, kuid ohvriterohked sõnarünnakud naabererakondade lilleaedadesse on alles ees. Pruut on kaasavarakas, kuid pakutavad peigmehekandidaadid nirud. Pruudi ja tema perekonna vaatevinklist.