Argo Alaniit: lahendus, mis tabaks Eesti majanduse kolme peamist murekohta

Artikkel

- Arvamused
- Argo Alaniit
- 7. aprill kell 10:45
Kuula
Argo Alaniit: lahendus, mis tabaks Eesti majanduse kolme peamist murekohta
“Riigisektor vahetab IT-tehnikat iga nelja-viie aasta tagant, teadmata, kus see oma elu lõpetab. /.../ Ka toorpalgi otse ahju ajamine pole niivõrd rumal toormele lisandväärtuse andmata jätmine kui see, mida teeme hetkel IT-tehnikaga,” kirjutab Argo Alaniit.Foto: Erakogu
Eesti avalikus sektoris neli-viis aastat kasutatud IT-tehnikat saaks tohutult väärindada, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Iganädalasele meediatarbijale jääb kindlasti silma kolm peamist kohaliku majanduse murekohta.
Esiteks kurdavad ettevõtjad, kel sihiks kõrgema lisandväärtusega tootmine, et neil pole võimalik leida õigeid inimesi, kelle najal ettevõtlust kasvatada ja just seetõttu jääb Eesti SKT tõstmata.
Teiseks: meil on tugev IT-riigi kuvand koduturul, kuid kahjuks ei ole me suutnud väljaspool kanda kinnitada. Ettevõtted on siin ja seal turgu kompamas, aga suuremat sorti edulugu pole paistmas. Peamise põhjusena tuuakse välja taas kord heade inimeste puudumist.
Kolmandaks käib tugev rohemajanduse turundustöö, kus lihtsalt teiste kopeerimine tekitab küsimusi, kuidas see ikkagi Eesti majanduse lõpuks kasvule keerab. Pigem kardavad praegused turutegijad, et äkki keerab hoopis langusele. Eestvedaja roll on ahvatlev, aga horisondi taga varitseb alati teadmatus ning seepärast pillutakse repliike nagu „tark ei torma“ ja „vaatame, mis mujal juhtub“.
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
NB! Konkurss on lõppenud. Žürii, kuhu kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, koguneb aprillis. Auhinnad anname üle mai alguses. Jälgi konkurssi Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel.
Pisema paadi eeliseks on kiired kursimuutused, mida ei saa endale lubada suuremad laevad. Kui väike alus satub karile, ei ületa see uudiskünnist.
Innovatsioon on alati risk ehk uudne teekond, mida pole varem käidud. Väikese riigina peame innovatsiooniga katsetama, sest õnnestumise korral tekib tähelepanu, aga karile sõitmist enamasti ei märgata.
Veel rumalam kui toorpalgi ahju ajamine
Pakun välja rohelahenduse, mis sihiks kõiki kolme murekohta: reaalselt kogu eluringi hõlmav ringmajanduslik mudel, mille keskmeks on arvutitehnika.
Avalikus sektoris töötab üle 100 000 inimese, kelle tööd toetab digitaalne maailm. Riigisektor vahetab IT-tehnikat iga nelja-viie aasta tagant, teadmata, kus see oma elu lõpetab. Isegi kui need seadmed õnnestub müntide eest kusagil maha ärida, on masendav, et tegu on meie ühe parima ressursi väärindamata jätmisega. Ka toorpalgi otse ahju ajamine pole niivõrd rumal toormele lisandväärtuse andmata jätmine kui see, mida teeme hetkel IT-tehnikaga.
Kui väärindame ressursse tõhusalt, võime muuta need Eesti riigi tutvustamiseks mõeldud esinduslikuks lipulaevaks. Kujutage ette seadmeid, mis kannavad sõnumit „Create talent, not e-waste!“.
Arendame välja teenuse, mis viib meid Eesti huvidega seotud välisriikidesse. Pakume võimalust liituda Eesti rohestrateegiasse, alates viiest eurost kuus, mis tagab neile küll kasutatud, aga alati töökorras arvutitehnika. See taskukohane ja vajaduspõhine teenus tõmbab tähelepanu ning loob huvi, mille põhjal saame tutvustada Eesti välispoliitilist rohestrateegiat ja selle keskmes olevat kogukondlikku õppeportaali. Meie eesmärk on tuvastada ja toetada neid, kes on valmis õppima ja arenema, et oma elu uuele tasemele viia.
Tegu oleks väga hea võimalusega leida aastas rohkem kui 50 000 inimest. Sõeluda terad sõkaldest ja leida need, kel potentsiaali anda meie eraettevõtlusele juurde inimressursi, et kasvatada nii Eesti kui Euroopa Liidu majandust. Lisaks saame kohalikul tasandil tutvustada sobilikke e-lahendusi, võib-olla pakkuda e-residentsust ja miks mitte tõendada platvormi kasutajaid ID-kaardi või Smart-ID’ga.
Peame mõistma, et ilma unikaalse lahenduseta ei suuda Eesti IT-firmad kunagi konkureerida maailma suurimate nimedega nagu Google, Microsoft, Apple jne. Ei suuda konkureerida ka tööstused, Eesti ülikoolid jt, sest maailma mastaabis oleme olematu suurus.
Ajutine kuulsus või igavene märgis
Uudne kontseptsioon võib osutuda rahaliselt kasumlikuks, seega ei pea maksma lahendusele peale. Ainuke, millest loobume, on meie jaoks ära tarbitud IT-tehnika.
Dollarite või eurode jagamisega suurt muutust maailma ei too, sest rahal on kombeks jääda kinni esimestesse taskutesse. Eesti jagatav välisabi pole meeletu, jäädes umbes 50 miljoni euro juurde aastas, ning keskendub sihtriikides meie IT-teenuste tutvustamisele.
Eesti ei ulatu kunagi USA või Hiina tasemele, kes jagavad kümneid miljardeid riikidele, keda soovitakse hoida oma mõjusfääris. Finantsabiga ei paistaks me kunagi silma, kuid luues unikaalse rohemajandusel baseeruva teenuse, saame tõusta eeskujuks nii oma inimestele kui ka Euroopa Liidus üldiselt. Aitame võidelda illegaalse immigratsiooni vastu, tõstame rohepoliitika kuvandit ja loome võrdsemad võimalused maailma inimestele. Välistame soolise või rassilise barjääri, näitame, kuidas teadmised, püüdlikkus ja positiivne panus ühiskonda on võimalus integreerida ennast meie majandusruumi.
Innovatsiooni õnnestumisel saaksime laialdast tähelepanu. Isegi kui algse teerajaja kuulsus on ühekordne, võib jääda esimesele hulljulgele igavene pioneerimärgis. Lõppude lõpuks on tunnustused toredad, aga õigesti talitades võime juba viie aastaga anda oma majandusele tugeva tõuke.
Oleme ju ainult miljoniriik. Iga arvestatav positiivne tuuleiil väikelaeva purjesse võib kasvatada liikumise kiirust mitme sõlme jagu.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Edukas Eesti
- Infotehnoloogia
Hetkel kuum