Tervist ei saa osta, küll aga terviseteenuseid. Eesti on mitmekülgse terviseturismi arendamiseks üha haruldasemalt õige koht, kirjutab Margit Karina-Tarassova arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Millega võiks Eesti tulevikus silma paista nii, et säilitaksime oma algupära, oma puhta Eestimaa? Et hundid oleks söönud ja lambad terved?
Raha pole maailmas otsa saanud, rahavood tuleks siia meelitada. Mis siis on Eestis sellist, mida teistel ei ole?
Mets veel on. Sood, rabad, võsastikud on. On tipptasemel infotehnoloogia.
Meditsiin ja selle areng on olnud prioriteet ning tulemused on rõõmustavad. Meil on maailmatasemel tervishoiuasutused ja meditsiinihariduse õppebaas, suurimad neist Tartu Ülikooli kliinikum ja Põhja-Eesti regionaalhaigla.
Ligitõmbav ürgsus
Maailmas sagenevad vaimse tervise probleemid ja terviseprobleemid üldse. Kaasaegne täppistehnoloogiaga ülekülvatud maailm küll kergendab inimese füüsilist tööd, aga stress kasvab. Depressioon, ärevushäired ja sõltuvusprobleemid ei kao kuskile, vaid kahjuks suurenevad katastroofilise kiirusega ka laste ja noorte hulgas. Maailmas kasvab ka autistlike inimeste arv.
Panustada tuleks terviseteenuste ja meditsiiniturismi arengusse, investeerida inimeste tervisesse. Luua kaasaegsed kombineeritud tervise- ja puhkekeskused ja teha need rahvusvahelise koostööga vajajatele ja soovijatele üle maailma kättesaadavaks.
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
NB! Konkurss on lõppenud. Žürii, kuhu kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, koguneb aprillis. Auhinnad anname üle mai alguses. Jälgi konkurssi
Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel.
Kõrge teadus- ja tehnoloogilise potentsiaali võiks ühendada ürgse allesolevaga. Tänapäeva ja tuleviku inimene vajab üha rohkem erinevat tüüpi turvalist puhkusevõimalust koos terviseteenustega.
Kujutage ette keset sood asuvat tipptasemel kaasaegset tervisekeskust. Ülimalt puhtaks klanitud korterid suurlinnade tornelamutes on head, aga sidet maa ja loodusega ei saa mitte keegi eitada. Naudid vaikselt päikesetõusu, rahu ja vaikust. See unustusehõlma vajuv ürgsus tõmbab ligi ning on linnarahvale jälle midagi uut.
Urbaniseerunud ja ülerahvastatud maailmas jääb niisugusi kohti üha vähemaks, ent Eesti on just selline paik. Loome inimestele võimaluse suhelda stressi maandamiseks ürgse loodusega, aga nii, et kohe klaasukse taga on harjumuspärased viimase tehnoloogiaga varustatud mugavused: spaa, konverentsisaalid, kauplused, kino, teater, spordiväljakud, kasiinod ja muu suurlinnadele omane. Olgu seal ka väike lennuväli eralennukite vastuvõtmiseks.
Probleemne on meie võrdlemisi jahe kliima – klient nõuab võimalikult rohkelt päikest ja sooja ilma. Ka selle võib lahendada kaasaegse arhitektuuriga spaaehitiste abil. Pealegi: talvemõnud on samuti hinnatud.
Kliendi valik
Meditsiiniturismi teenused võivad olla väga mitmekülgsed ja kliendil peaks olema lai valik. Rehabilitatsiooniteenused, taastusravi, psühholoogiline nõustamine, sõltuvusravi, hambaravi, loodusravi, alternatiivravi jne. Ühtlasi peaks olema lai spekter personaalseid pakkumisi, mis koostatakse kliendi soovi järgi. Lubame tal ise valida.
Muidugi nõuab sellise suure konkurentsivõimelise globaalse terviseturismi turu ja võrgu loomine hiigelsuuri investeeringuid ja tihedat rahvusvahelist koostööd, et tuua siia miljonilinnade elanikud, kuid selline väljakutse vaatab tulevikku. Tervist ei saa osta, küll aga terviseteenuseid. Ja kliendid on valmis selle eest hästi maksma.
Seotud lood
Inimesed, kes panustavad oma tervisesse ja vastutustundlikku käitumisse, peaksid saama sellest otsest, sealhulgas rahalist kasu, kirjutab Mihkel Mandre arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eestis võiks kaaluda kaitseministeeriumi ja kaitseväe kõrvale Väeloome Sihtasutuse loomist, kirjutab Erik Markus Kannike arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.
Enimloetud
3
Värbame ikka talenti, mitte sugu, vanust ja silmavärvi!
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele