Kui proovida olemasolevad seadused kirja panna äriprotsessidena, oleks võimalik defineerida hetkel segased seaduseaugud, kirjutab Markus Karileet arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
- Markus Karileet. Foto: Erakogu
Inimesed käivad palju kohtus, kuna seadused on tõlgendatavad. Lisaks on eri aegadel loodud seadused mõnikord vastuolulised. See kulutab inimeste aega, närve ja rahakotti. Ometigi pole see seaduste eesmärk, vaid inimeste käitumise juhtimine kindlal viisil.
Olles digitaliseerinud erinevaid süsteeme pea 20 aastat, tuleb tihti välja, et äriprotsesside eri tahud on läbi mõtlemata. Kunagi pole lihtsalt tekkinud vajadust sellega tegelemiseks. Äriprotsesse digitaliseerides puudub arendajal võimalus mingit olukorda ignoreerida. Alati, kui on võimalik üks viis, on kohe olemas ka alternatiiv. See kaotab olukorra, kus midagi on kaheti mõistetav või vasturääkiv.
Kui proovida olemasolevad seadused kirja panna äriprotsessidena, oleks võimalik defineerida hetkel segased seaduseaugud. Lisaks tekiks digitaliseeritud protsessidele ka kohe hulk tarbijaid – mitmed riigi infosüsteemid töötavad vastavalt seadustele ning iga kord, kui seadused muutuvad, tuleb selle seadusega seotud infosüsteeme uuendada. Kui seadused on juba digitaliseeritud, saaks need infosüsteemid tarbida seadusi keskselt.
Kohtus käimine jääks ka ära, kuna üsna lihtne on saada kätte vastus, kas midagi on seadusega kooskõlas või mitte. Andes protsessile ette andmed, mis on seaduse käivitamiseks vajalikud on mõne hetke pärast vastus käes!
Riik vajab tehnoloogiajuhti
Need on vaid mõned näited potentsiaalsetest kasutusjuhtudest juba tänases maailmas. Tuleviku vaadates on võimalik ka seos seaduste ja krüptovääringute vahel.
Näiteks poest kaupa ostes arvestatakse vastavalt seadusele juba käibemaks riigile ja ülejäänu kaupmehele. Ületades kiirust X kilomeetrit tunnis, arvestatakse see juba sinu kontolt maha. Tulumaks, koolituskulud, aktsiis – kõik käiks läbi digitaliseeritud seaduste ja krüptovääringu.
Nagu äriprotsesside digitaliseerimine, ei ole ka seaduste digitaliseerimine lihtsate killast. Fakt on aga see, et hetkel juba osa seadusi on digitaliseeritud infosüsteemides. Mõni seadus isegi mitmes süsteemis, põhjustades sellega riigile täiendavat rahalist kulu. IT ministril on aeg palgata tehnoloogiajuht, kes suudaks paika panna riigiülese tehnoloogilise innovatsiooni strateegia.
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
NB! Konkurss on lõppenud. Žürii, kuhu kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, koguneb aprillis. Auhinnad anname üle mai alguses. Jälgi konkurssi
Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja
Eduka Eesti Facebooki lehel.
Seotud lood
Lisame ka vesiniku Eesti energiamajanduse arengukavasse, kirjutab insener Margus Paap arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eestil on mõistlik senisest enam keskenduda inimeste rahulolu mõõtmisele ja selle suurendamisele, sealhulgas vaimsele tervisele ja selle toetamisele, kirjutab majandusteadlane ja investor Tarvo Vaarmets arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks luua ühtse üleriigilise ühistranspordi pileti, millega saaks piiramatult sõita, kirjutab Martin Palmiste arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks saavutada suurt edu, digitaliseerides täielikult oma kirjanduse, kunsti ja digitaalse ühiskonna kogemused ning integreerides need arenenud AI süsteemidesse, nagu ChatGPT või Eestile keskendunud GPT variant, kirjutab Jaanus Silla arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.
Enimloetud
3
Värbame ikka talenti, mitte sugu, vanust ja silmavärvi!
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele