Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Automüügis astume kümme aastat tagasi

    2010. aastale on joon alla tõmmatud ka autoäris, olemas nii Euroopa numbrid kui ka Eesti statistika. Kuid mida toob alanud aasta?

    2010. aasta kujunes Euroopa autoäris kukkumiste aastaks suurematel turgudel. Paljudel turgudel said läbi riiklikud dotatsioonid nn. scrapping ehk vana auto vahetamisel uue vastu maksti kodanikele toetust ca. 2000 – 2500 eurot. Kindlasti oli paljude riikide valitsuste soov ja ettekujutus, et peale boonusprogrammide lõppu on majandus ja tarbimine nii palju paremas seisus, et turu suudavad ise hakata normaalselt tarbima. Kahjuks nii ei juhtunud ja peale dotatsioonite lõppu on paljud turud kukkunud väga keerulisse situatsiooni. Suurimad kukkujad detsembris võrreldes eelmise detsembriga olid Kreeka – 62%, Hispaania – 24%, Itaalia – 22% ja Inglismaa – 18%. Kui Saksamaa aastane kukkumine oli üle 20%, siis detsembris nauditi juba 7% kasvu, mis näitab, et Saksamaa, kes suurtest autotootmisriikidest Euroopas alustas kõige varem toetusprogramme hakkab väljuma kriisist. Sakslased ootavad 2011 aasta kasvuks koduturul 6% ning müük peaks jõudma 3,1 miljoni ühikuni. Kindlasti saab aasta esimene pool olema keeruline Hispaania, Itaalia ja Inglismaa turgudel ning seal ei ole kiiret kasvu oodata.
    Skandinaavia. Väga hästi on kriisijärgselt autoturud toibunud Skandinaavias. Turgude lõikes oli kasv 2010 võrrledes 2009 aastaga Rootsis + 36%, Taanis +35%, Soomes +24% ja Norras + 30%. Mõned norrakad on muidugi küsinud, et mis loom see kriis on?!
    Suurimad võitjad müügimahus olid Euroopas Nissan (+9,2%). Dacia (+9,1%) ja BMW (+6,2%). Samas on nendest mängijatest Nissani absooluutmüügimahud 400 000 ühiku juures aastas, mis teeb turuosaks 3% seega kasvu saavutamine veel suhteliselt lihtsam kui tootjatel kelle maht ületab juba 1 miljoni tüki taseme.Suurimad kaotajad olid Fiat (-19%), Toyota (- 17,7%) ja Ford (- 14%). Fiati kukkumine on selgelt seotud nende koduturu Itaalia autoturu kängumisega. Asjaolu, et Fiati edu sõltub sellest kui edukas on Fiat väljaspool Itaaliat on rõhutanud ka Fiati juht härra „hull itaallane“ Sergio Marchionne, kellel kindel plaan agressiivsel laienemisel.
    Toyota languses on ilmselt palju süüd massilistel tagasikutsumistel, aga vähe tähtsaks ei saa pidada ka fakti, et raskel ajal ostetakse pigem kodumaist toodangut.“ Kui ma seda Volkswagenit ei osta, siis võib ju onupoeg Helmut jääda töötuks“ on lihtsa sakslase mõtlemine.
    Fordi kukkumise taga kindlasti ka paljuski asjaolu, et põhifookus on olnud Ameerika turul tulemuste saavutamisele, mis on ka õnnestunud ning ilmselt võib neid aastal 2011 pigem saata edu.
    Eesti autoturul registreeriti eelmisel aastal 10298 uut sõiduautot. Meeldetuletuseks, et aastal 2009 registreeriti 9925 autot; 2008. aastal 24 238 ja 2007. aastal 30 832 autot.
    Rõõm on tõdeda, et ilmselt oleme alanud aastal ajas kümme aastat tagasi läinud - 2001. aastal registreeriti 11 784 uut autot ja 2011. aastaks prognoositaks ka sõiduautomüügiks ca 12 000 ühikut. Palju õnne – ikkagi 20% kasv!
    Eesti autoturg murdus positiivseks aasta keskpaigas. Mai oli parem kui kui eelmisel aastal, juuni oli veel tagasihoidlikum kui eelmisel aastal, kuid alates juulist on kõik kuud näidanud kasvu ning oktoobris ja novembris ulatus kasv üle 40% võrreldes eelmise aasta samade kuude. Seega võib uskuda, et peale aasta alguse EURO õnnistust jätkub rahval autode ostuhuvi.
    Jaanuari alguse seisuga oli registris 2010 aasta TOP 3 järgmine:TOYOTA 1291ŠKODA 1042RENAULT 904
    Kuna umbes 10% Eestis registreeritud autodest re-eksporditakse, siis üks parimaid näitajaid siinse autoturu arvestamiseks on regitrisse jäänud autod. Kui arvestuslikuks Eesti turule jäänud sõiduatode numbriks võib hinnata 9000, siis juhib Toyota 14% turuosaga.
    Kuna Eesti autoturul õiglase alus statistikaga on pehmelt öeldes keeruline lugu, siis tõusjaid ja langejaid ei hakka siinkohal välja tooma kuna raske leida adekvaatset baasstatistikat.
    Eesti autoturg on endiselt killustunud, kuid siiski on mõned automüüjad, kes korjavad mitme kaubamärgi peale kokku üle 10%-lise turuosa. Siinkohal toon välja eelmise aasta numbrid suuremate automüüjate lõikes, kes suutsid rohkem müüja kui arvestada autosid arvuliselt.
    Eesti turul on pea jagu teistest ees Eesti Talleks (Škoda, VW, Renault, Dacia + mõned eksklusiivbrändid), kellel turuosa lisatud tabeli alusel ligi 20%. Need turuosad põhinevad automüüjate (AMTEL) enda aruandlusel ning siin on kajastatud Eesti Talleksi esindatavatest kaubamärkidest Škoda ja Volkswagen ning nende müük kokku eelmisel aastal oli 1732 sõiduautot. Kui siia liita veel Eesti Talleksi müüdavad Renault (ca. 550 tk) ja Dacia (ca. 150 tk), mida ilmselt ca. 700 tükki, siis võib Eesti Talleksi tükilist turuosa Eesti sõiduautode turul eelmisel aastal hinnata umbes veerandile. Üks edu alus on tubli töö Škodaga, mida nad tegelikult on teinud juba aastast 2005 ning nüüd jõutud turu tippude hulka tulenevalt heast tootest ja tublist kohalikust tööst.
    Teisele kohale platseerus Elke Grupp (Toyota, Hyundai,Seat, Suzuki, Isuzu, Lexus 50%) 1177 sõiduautoga. Enamuse grupi tublist tulemusest toodab tugev Toyota müük. Toyota margina turuliider ning Elke Grupi turuosa Toyota müügis ligikaudu 60%.
    Suuruselt kolmandaks sõiduautode turul platseerub Amserv Grupp (Toyota, Opel, Hyundai, Peugeot, Chevrolet, Lexus 50%) 1098 sõiduautoga. Amserv mahtu aitab tagada markide paljusus ning lai üle-eestiline müügivõrk, kust need müügikogused kokku korjatakse.
    Ettevõtte nimi - müüdud sõiduautode arv 2010 - turuosa (%)Eesti Talleks - 1732 - 19,6Elke Grupp - 1177 - 13,3Amserv Grupp - 1098 - 12,4Infoauto - 781 - 8,8Veho - 747 - 8,4
    2010 oli kindlasti suurte korrigeerimiste aasta nii Euroopa kui Eesti autoturul ja kindlasti näeme, kes kui tugevaks jäi lõplikult 2011. aastal.Edukat 2011 müügiaastat!
  • Hetkel kuum
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
ÜROs küpseb plasti globaalselt piirav lepe, naftatööstus on tagajalgadel
ÜRO koguneb otsustavale kõnelusele plastreostuse ja plasti tootmise piiramiseks, kuid naftakeemia suurfirmad võitlevad vastu.
ÜRO koguneb otsustavale kõnelusele plastreostuse ja plasti tootmise piiramiseks, kuid naftakeemia suurfirmad võitlevad vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Rahandusministeerium plaanib suurendada lähetuste päevaraha
Rahandusministeeriumi plaani järgi tuleks suurendada lähetuste maksuvaba päevaraha piirmäära ja autokompensatsiooni, kuid erisoodustustes järele anda ei soovita.
Rahandusministeeriumi plaani järgi tuleks suurendada lähetuste maksuvaba päevaraha piirmäära ja autokompensatsiooni, kuid erisoodustustes järele anda ei soovita.
Maailmas pole sõjale veel nõnda palju kulutatud
Kaitsekulutused on kasvanud kogu maailmas üheksa aastat järjest, teatas Stockholmi rahuinstituut SIPRI iga-aastases raportis.
Kaitsekulutused on kasvanud kogu maailmas üheksa aastat järjest, teatas Stockholmi rahuinstituut SIPRI iga-aastases raportis.