Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Portugali piinad aegluubis

17. veebruar 2011, 10:50

Portugali IV kvartali SKP kukkus 0,3%, võrreldes 0,2% kasvuga kolmandas kvartalis. Vaatamata sellele, et Portugali eksport oli tugev ning mootoritööstus näitas kasvu, vähenes majapidamiste tarbimine. Erinevalt Kreekast või Iirimaast ei ole Portugal pillavalt kulutanud ning pangad ei vaja hädalaene, kuid madal majanduskasv ning kallid laenamiskulud muudavad väljavaated vägagi keeruliseks, kirjutab Realtrade OÜ mänedžer ja finantsanalüütik Rainer Saad.


Lissabon kavatseb tänavu eelarve defitsiiti kärpida 7,3protsendilt 4,6protsendile. Portugal on asunud kärbete teele ning jõustanud suuri reforme, et viia ellu struktuurilisi muusdatusi. Ometi on Portugalil raskusi soodsa krediidi hankimisega. Ka see nädal on jätkunud müügisurve Portugali võlakirjadele. 10aastaste võlakirjade intress on tõusnud 7,4 protsendini, mis on Lissabonile üle jõu käiv.

Ka sotsiaalne rahulolematus võib Portugali reformidele halvasti mõjuda. Peaminister Joao Socrates plaanib muude kärbete hulgas kärpida ka transporditöötajate palku 5%. Selle peale vastasid töölised pahameelega, korraldades 24tunnise protesti, eile hommikul ei liikunud 80% kogu Portugali rongiliiklusest.

Vaatamata sellele, et Portugali majandus kasvas eelmisel aastal 1,4%, tegi seda ka töötus, tõustes 2010. aastal 10,8 protsendini, mis on 1,3% rohkem kui 2009. aastal. Ka Portugali peamine lootus - ekspordisektor - ei suuda riiki hädast välja aidata, kuna firmade tootmismahud on piiratud.   

Portugal võib kevadel IMFi poole pöörduda. Lissabon vajab kiiresti laenu, mis on odavam, kui võlakirjaturud seda pakkuda suudavad. Abi edasilükkamine võib muuta olukorra veelgi keerulisemaks. Peaminister Joao Socratesel on investoreid raske veenda, et astutakse vajalikke samme vältimaks Kreeka ja Iirimaa saatust. Erinevalt Socratesest on Portugali keskpanga juht palju otsekohesem: Carlos Costa usub, et riik on surutises.

Euroopa valmistub võlakriisi teiseks vaatuseks, suurendades kriisifondi 500 miljardi euroni. Eurotsooni 4. kvartali SKP jäi alla ootuste: kasvades 0,3%, oodati 0,4%. Ka suurimate liikmesriikide SKPd ei suutnud positiivset tooni näidata: Saksamaa 4. kvartali SKP jäi alla ootuste 0,1 protsendiga, kasvades 0,4% oodatud 0,5% asemel. Ka Itaalia ja Prantsusmaa 4. kvartali sisemajanduse kogutoodang ei suutnud näidata oodatud tulemusi - Itaalia 0,1% oodatud 0,2% ja Prantsusmaa 0,4% oodatud 0,6% asemel.

Portugali majandusmuredele lisab musta tooni ka kasvav inflatsioon. Portugali tarbijahinnaindeks näitas jaanuaris ootamatut tõusu, mille põhjustasid maksutõusud, mis on üks osa Portugali kärbetest, ning kõrged kütusehinnad. Kiirenev inflatsioon on halb nähtus majapidamistele ajal, mil töötus on kõrge ning ostujõud niigi madal. Portugali selle aasta inflatsioon on tõusnud 1,7% ning sellest võib kujuneda ka 2011. aastal üks võtmeprobleeme. 

Portugali probleemid võivad euro kursile volatiilselt mõjuda. Kuigi, kuna euro on dollari suhtes 2011. aasta esimeses kvartalis näidanud taastumist ning 2010. aasta põhjast 1,1900 on praeguseks liigutud tasemeni 1,3500, võime me siiski näha veel mõningast tagasitõmmet selle aasta esimeses pooles. EUR/USD võib testida taset 1,3380.

Portugali piinasid võib vaadelda kui aegluubist, kus peaminister on üritanud rahustada võlakirjaturge, viidates Lissaboni reformidele ja muutustele, kuid ometi näib sündmustekeeris libisevat vastupidises suunas. 2010. aastal kärpisid kõik suurimad reitinguagentuurid Portugali reitingut ning see on otsest mõju avaldanud ka Portugali laenamiskuludele.

Rainer Saad, Realtrade OÜ mänedžer ja finantsanalüütik

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. February 2011, 09:22
Otsi:

Ava täpsem otsing