Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kas saudid suudavad nafta hinda all hoida?

28. veebruar 2011, 11:09

Viimaste nädalate keerulised sündmused Lähis-Ida naftavarude pärast on pannud Saudi-Araabia maailmale appi tõttama.

Naftaettevõtted seiskasid eelmine nädal oma töö Liibüas seoses rahutuste ja poliitiliste sündmustega. Hirm nafta nappuse pärast pani toornafta hinna kerkima. Eelmine nädalal  maksis üks barrel üle 100 dollari.

Maailma suurim naftaeksportija Saudi-Araabia Kuningriik tõstis Liibüa konflikti tõttu naftatoodangut 9 miljoni barrelini päevas ehk 8 protsenti. Jaanuaris tootis Liibüa 1,6 miljonit barrelit päevas. Saudidel on piisavalt tootmisvõimalusi, et katta Liibüa ekspordi seiskumine. Aga vaatamata tootmisvõimalustele, jääb Saudi-Araabia nafta kvaliteet alla Liibüa omale.

Liibüa nafta on kergem ja sisaldab vähem väävlit kui saudide nafta. Naftat, mille tihedus on alla 20, loetakse raskeks naftaks, tihedusega 20...25 on keskmine ning tihedusega üle 25 loetakse naftat kergeks. Liibüa nafta tihedus on 35...45 ning sisaldab vähem kui 0,5% väävlit. Saudide nafta tihedus on alla 30 ning sisaldab keskmiselt 2,8% väävlit.

Liibüa on enamuse oma naftast eksportinud Lõuna-Euroopa refineerimistehastesse, kus eelistatakse kergemat naftat. Nüüd peavad refineerimistehased rohkem alternatiive kasutama, et töödelda saudide raskemat naftat.

Liibüa kvaliteedile sarnast naftat võib leida Lääne-Aafrikas ja Põhjameres. Nigeeria ja Angoola tootmisvõimsused kokku on praegu 450 000 barrelit päevas. Hinnavahe Põhjamere brenti ja Venemaa Uurali naftal on kahe nädala jooksul suurenenud 32%.

Rünnak Iraagi suurmale naftatöötlemistehasele võib kergitada nafta hinda. Tehas, mis langes laupäeva õhtul pommirünnakute alla tootmisvõimsus oli 150 000 barrelit päevas ja kuna purustused olid suured, siis on  keeruline prognoosida, kuna võiks tehas jälle oma täistoomisvõimsuse taastada.

Kui nafta hind jääb kõrgeks pikemaks ajaks, mõjub see maailma majandustaastumisele negatiivselt ning võib ähvardada isegi "topeltpõhja" tekkimisega. Praegune maailma majandus seisab silmitsi kõrge töötuse, inflatsiooni ja kasvavate toiduainete hindadega. Kõrge nafta hind pidurdaks kogu maailma majanduse paranemist.

Kui 2008. aastal maksis naftabarrel ligi 150 dollarit, siis 200-dollarilised või enam prognoosid selleks aastaks on liialdatud. Kindlasti on ka võimalus, et spekuleerimine nafta hinda kergitabki ning mõnda aega me võime seoses rahutustega näha naftabarrelit üle 110 dollari kauplemas.

70-80 dollarit barreli eest on OPECile meelepärane. Aga kui nafta büsib üle 90 dollari kogu aasta, siis näiteks Euroopa Liit maksaks oma SKT'st 2,1% nafta impordile, mis on sama, mida maksti 2008. aasta rekordkõrgete naftahindadega enne kriisi. Rahvusvahelise Energia Agentuuri sõnul võib see viia järgmise kriisini.

2010. aasta lõpus tehtud prognooside põhjal on nafta hinna määrajateks kaks fundamentaalset näitajat: Aasia (eelkõige Hiina) tarbimine ning lääneriikide majanduste taastumine. Kui riikidele praeguse seisuga üle jõu käiv nafta hind hakkab mõjutama taastumist, võib "topeltpõhi" olla suure tõenäosusega tulemas.

Real Trade Group Mänedžer ja finantsanalüütik Rainer Saad

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. February 2011, 11:40
Otsi:

Ava täpsem otsing