Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kas põllumaa ostmine on kindel panus tulevikku?

14. märts 2011, 14:09

Fakt on see, et toiduainete hinnad on silmnähtavalt tõusnud. ÜRO globaalne toiduhindade indeks tõusis eelmine aasta 25%.

Indeks, mis mõõdab 55 toiduaine hinda, on jätkuvalt kallinenud ka sel aastal. Praeguste prognooside järgi kasvab maailma rahvastiku arv 2050. aastaks üle 9 miljardi inimese. Rohkem inimesi tähendab üha suuremat vajadust toidu järele - 2050. aastaks tähendaks see praeguse põllumajandustoodangu kahekordistumist ning üha suuremat vajadust viljaka maa järele ning tõstab olemasoleva põllumaa väärtust.

Et rahuldada tulevast toiduainete nõudlust on põllumajandusettevõte Monsanto ennustanud, et maailmas peaks tootma järgmise 50 aasta jooksul rohkem toitu kui see, mida toodeti eelmisel 10 000 aastal, juhtides üha rohkem tähelepanu talupidajatele ja maale, mida nad kasutavad.

Arenevate riikide majanduskasv on muutnud sealseid toitumisharjumusi. Hiina ja India populatsioon kokku moodustab praegu 40% kogu maailma rahvastikust. Hiina, kelle majandus koges möödunud dekaadil suurt kasvu ja tõusis Jaapanist mööda teisele kohale peale Ameerika Ühendriike, on viimastel aastatel tänu suurenevatele sissetulekutele muutmas oma toitumisharjumusi. Hiina oli suur teravilja eksportija, aga kasvavad palgad tegid Hiinast vastupidiselt ühe suurima teravilja importija. Hiina rahvaarv moodustab 20% kogu maailma rahvaarvust, kuid Hiinal on kasutada ainult 7% kogu maailmas haritavast maast.

Arenevate riikide kõrge majanduskasv on tinginud ka suure urbaniseerumise, kus maal elavad inimesed lähevad linna endale tööd ja paremaid elutingimusi otsima.  

Selleks, et tulla toime üha kasvava nõudlusega toiduainete järgi, on riigid, sealhulgas Hiina, Lõuna-Korea ja Araabia Ühendemiraadid ostnud viljakat maad Aafrikas, Austraalias ja Ida-Euroopas.

Cornelli ülikooli ökoloog David Pimentel teatas 2006. aastal ajakirjale "Journal of the Environment, Development and Sustainability", et igal aastal hävineb erosiooni ja kõrbestumise käigus maailmas sama palju viljakat maad, mille pindala on võrdne Indiana osariigi suurusega. See on 40 korda rohkem kui viljakat maad juurde tekib. Indiana osariigi pindala on 94 321 km².

Investeeringud põllumajandussektorisse pikas perspektiivis annaksid püsivalt tulu kuna üha suurenev globaalne nõudlus põllumajandustoorme järgi,  mis on põhjustatud maailma rahvastiku kiirest kasvust arenevatel turgudel. Nõudlus põllumajandusliku tooraine  järgi on ületamas pakkumist, mis muudab põllumaa pikaajaliselt kallimaks.

Globaalsed kliimaprobleemid ja riikide tahe vähendada sõltuvust fossiilsetest kütustest on pannud maailma alternatiivenergiatele keskenduma. Etanool asendaks suure saastatavusega süsiniku-põhiseid kütuse allikaid. Etanooli saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel pärmiseente abil. Vastavalt USDA (United States Department of Agriculture), on etanooli tootmine USAs kasvanud 3 miljardit gallonit 2003. aastal üle 6 miljardi gallonini 2007. aastal ja hinnanguliselt kasvab üle 12 miljardi galloni 2020. aastaks.

Samuti näitab USDA uuring, et Ameerika põllumajandustoodete eksport kasvab 2017. aastaks üle 113 miljardi dollari. 2007. aastal oli see 82,2 miljardit dollarit.

Investeering põllumaasse on varaklass, mis ei ole otseses sõltuvuses aktsiatest või võlakirjadest ja on oluliselt väiksema kõikumisega (volatiilne). Põllulapp pakub kaitset investoritele: kui aktsiate hinnad võivad minna nulli, siis põllumaal on alati mingi väärtus.

Põllukultuuri edasist arengut mõjutavad väga tähtsad faktorid, mis pikas perspektiivis tõstavad ainult olemasoleva maa väärtust: arenevate riikide majanduskasv ja tarbimine, maailma rahvastiku kasv, erosioon ja kõrbestumine, mured kliima pärast ning üha suurenev vajadus põllumajandustoodangu järele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. March 2011, 14:09
Otsi:

Ava täpsem otsing