Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euro hängib endiselt ristteel

    Paar nädalat tagasi kirjutasin siinsamas, et valuutaturu keskne küsimus on, kuhu liigub EURUSD ehk mis saab eurost. Tänaseks on see küsimus endiselt keskne ja endiselt vastuseta.

    Võiks ju arvata, et kui maailmas esineb üheaegselt jõhkraid sõdu, maavärinaid ja tuumakriise, siis peaks ka valuutaturu tähelepanu keskenduma pigem mujale kui igavasse Euroopasse. Tegelikult see aga nii ei ole, ja seda eeskätt kahel põhjusel:
    1. Valuutaturu mälu on lühike. Mis tahes üldise maailmakorra hälve lööb küll turu kiiresti segamini, kui aga tegemist on ühekordse iseloomuga sündmusega, siis ei kesta ka mõju kaua. Hea näide on Jaapani maavärin, mis suutis forexi turgu vapustada maksimaalselt ühe nädala jooksul. Täna meenutavad seda enamasti vaid tagantjäreletargad ehk teoreetikud.
    2. Eurotsooni kriis on pikk, et mitte öelda ülipikk. Turg võib küll teha üksikuid lühiajalisi järeldusi ja jõnkse Trichet või Merkeli mõnest lausekatkest, kuid üldises plaanis on kõigile selge, et häid ja selgeid lahendusi eurotsooni muredele silmapiiril ei ole.
    Eurotsoon näib praegu vene muinasjututegelasena, kes on jõudnud ristteele, kust vasakule minnes kaotab pea ja paremale minnes elu. Teoorias on küll võimalus võita ka tsaaritütre käsi ja pool kuningriiki, aga suure tõenäosusega on neiu rumal ja inetu ning kuningriigi varad bojaaride poolt juba tuuri pandud.
    Üle-eelmisel nädalal võtsid Euroopa Keskpanga juhid üksteise võidu sõna inflatsiooni teemal, andes selgeid vihjeid, et aprillis võidakse tõsta intresse. See on ka sisuliselt ainus motiiv, miks euro tõusis dollari suhtes üle 1.4200 taseme ja on ka hilisemale langusele vaatamata siiski veel tõusutrendis.
    Turg ootab, et praeguselt 1 % tasemelt tõstetakse baasintressi aprillis 1,25 %  ja aasta lõpuks 2 % peale. Samas kahanes selle ootuse mõju juba möödunud nädalal, kuivõrd negatiivsed uudised Euroopast üha kuhjusid:
    1. Portugali parlament keeldus valitsuse pakutud kärpekavast, mille peale valitsus astus tagasi. Sisuliselt näitas Portugal Euroopale keskmist sõrme, ja arvatavasti ei ole palju naiivseid, kes tõesti usuksid, et see riik on võimeline oma rahaasjadega ise hakkama saama. Realistlikumad hinnangud ütlevad, et Portugal vajab perspektiivis rahaabi summas 75-99 miljardit eurot, sellest 9 miljardit lähema mõne kuu jooksul.
    2. Iirimaa  majandus (SKP) kahanes neljandas kvartalis 1,6 % võrra ja riigivõlakirjade intress tõusis juba üle 10 %. Samal ajal andis Iirimaa keskpanga stressitest väga murettekitava tulemuse ja analüütikute hinnangul vajab Iiri finantssüsteem kuni 30 miljardit eurot välisabi.
    3. Moody’s alandas 30 Hispaania panga reitingut, s.h 15 pangal alanes reiting kahe ja viiel kolme-nelja astme võrra. Reitingufirma hinnangul on ebaselge, kas ja mida on Hispaania valitsus valmis tegema hätta sattunud laenuvõtjate abistamiseks ehk siis halbade laenude katmiseks.
    Viimasel kahel nädala on EURUSD kaks olnud külgliikumises vahemikus 1.4050-1.4250, ja tehnilise analüüsi vahendid annavad edasise suhtes vastuolulisi märke.
    Esimese asjana ootaks läbimurret nimetatud vahemikust ehk siis antud juhul alla 1.4050. Kui aga vaadata päevast kaarti ehk pikemat (kuuajalist) perspektiivi, siis suurema trendimuutuse tõendina vajame siiski läbimurret 1.3850 tasemest.
    Juhul, kui EURUSD liigub endiselt üles, saab otsustavaks läbimurre 1.4280 tasemest. Hetkel võime aimata, et nädalasel kaardil on selle taseme juures tekkimas topelttipp. Kui nii, siis on oodata EURUSD pikemat langustrendi ehk siis euro nõrgenemist, mis peaks kestma paarist kuust poole aastani.
    Tuleb aga muidugi tunnistada, et spekulandi jaoks on ka praegune olukord võimalusterohke. Senises 200-punktises vahemikus on EURUSD käitunud väga distsiplineeritult ja ettearvatavalt – liikunud ülemisest servast sujuvalt alumisse ja siis jälle tagasi.
    Sellise korrapärasuse pealt teenimine ei ole eriline raketiteadus. Kes aga ammu küüsi närivad, on kindlasti investorid, kes tahaksid võtta pikemaid positsioone.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.