Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kuidas edestada finantsturge?

31. märts 2011, 13:00

Üheksakümnendate lõpus kui tehnoloogiaettevõtete aktsiad  kahekordistusid ülepäeviti, oli absurdne arvata, et keegi võiks sellisel turul kogu oma raha kaotada. Kuid aastaks 2002 olid enamik nö dotcom ja telekomi aktsiaid kaotanud 95% või isegi rohkem oma väärtusest, rääkimata paari aasta tagustest börsikrahhidest.

Finantsturud koosnevad turuosalistest, kes kõik üritavad turgu enda kasuks pöörata. Olgu selleks siis need , kes panustavad tõusule või need, kes langusele. Kõik turuosalised loodavad turgu edestada kas lühi - või pikaajaliselt. Statistika väidab, et 90% turuosalistest lõpetab kas kahjumiga, väikese kasumiga või samas kohas kus nad enne olid. Seega - miks väike osa väidetavalt võidab, aga suur enamus mitte?

Kui palju mängib turuosaliste edus rolli IQ või haridus? 1998. aastal kaotas Long Term Capital Management (LTCM) riskifond mõne nädalaga rohkem kui 2 miljardit dollarit, kui panustati vastupidiselt võlakirjaturu liikumisele. LTCMi juhtisid grupp oma ala parimaid: matemaatikud, arvutiteadlased, 2 Nobeli auhinnaga pärjatud majandusteadlast. LTCM oli kokku laenanud nii palju kapitali, et selle fondi kollaps oleks endaga kaasa tõmmanud pea kogu finantssüsteemi.

Sir Isaac Newton - inimkonna üks suurimaid geeniusi, omas 1720. aastal South Sea Company aktsiaid, mis sel ajal olid Inglismaa üks ihaldusväärsemaid ettevõtteid. Aimates, et turg võib hakata vastuoluliselt käituma, müüs Newton kõik oma aktsiad maha, teenides 7000 naela ja 100% kasumit. Mõni kuu hiljem ostis Newton sama ettevõtte osakud tagasi, aga tunduvalt kõrgema hinnaga ning kaotas enam kui 20 000 naela (tänapäeva vääringus on see võrdne 3 miljoni dollariga). Enam iial ei tohtinud keegi tema läheduses olles rääkida South Sea Companyst.  

2000. aasta veebruaris väitis tuntud riskifondijuht ja investeerimissaadete autor Jim Cramer, et internetiaktsiad on ainukesed, mida tasub praegu omada. Thestreet.comi andmetel oleks Crameri fondi 10 000dollarilisest investeeringust 2002. aastaks järgi jäänud täpselt 597,44 dollarit - kaotus oleks 94% olnud.

Amerindo Tehnoloogiafondi tootlust oli 1999. aastal hämmastavad 247%. Selle fondi juht Alberto Vilar viskas nalja kõigi nende üle, kes ei omanud tol hetkel tehnoloogiaettevõtete aktsiaid. Ta väitis end olevat rahateenimise kiirteel: "Kui teie sõidate hobuse ja kaarikuga, sõidan mina Porschega". Thestreet.comi andmetel oleks 1999. aastal investeeritud 10 000 dollarist Vilari fondi 2002. aastaks jäänud järgi 1195 dollarit. See on ühisfondide ajaloos üks suurimaid krahhe.

Turukäitumiste ebakorrapärasust kirjeldab hästi investor George Sorose poolt loodud refleksiivsusteooria: turuosalised mõjutavad oma eelarvamusega (iga turuosaline on indiviid, kellel on erinevad minevikukogemused ja erinevad ootused tuleviku suhtes) majanduse fundamentaalseid näitajaid. Soros seab sellises situatsioonis kahtluse alla "tõhusa turu hüpoteesi", sest turg ei kaldu sellises olukorras mitte tasakaalu, vaid tasakaalutuse poole. Refleksiivsus põhineb kolmel ideel. Refleksiivsust võib kõige paremini vaadelda erilistes tingimustes, kus turuosaliste eelarvamused kasvavad ja levivad üle kogu investeeringute valdkonna. Faktorid, mis selleks põhjuse võivad anda on kapitali mõju või trendijärgimise harjumused. Refleksiivsus esineb vaheldumisi, kuna kindlates tingimustes ta suure tõenäosusega tuleb avalikuks. Turuosaliste käitumine turgudel võib mõjutada väärtusi ja fundamentaalseid näitajaid.

Refleksiivsusteooria peegeldab hästi seda, kuidas turud lühiajaliselt võivad erinevaid varasid valesti hinnata. Seega, lühiajaliselt on turgu raskem edestada kui pikaajaliselt. Keegi ei oska täpselt öelda, kuidas seda teha, aga turuosaline võib alati võtta väiksemaid riske ning hinnata enda reaalseid võimalusi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
31. March 2011, 14:36
Otsi:

Ava täpsem otsing