USA keskpanga tegevusetus ajab turud närvi

18. aprill 2011, 09:24

USA dollari pikalt kestnud nõrkus mõjub üha enam valuutaturu närvidele. Paljudki analüütikud ja kauplejad küsivad retooriliselt, kas Föderaalreserv on kaotanud mõistuse, et ei lähe ikka veel intresside kallale.

Reedel avalikustatud USA tarbijahinnaindeksi muutus oli sama, mis viimati eurotsoonil – aastaseks inflatsiooniks mõõdeti 2,7 % ja nn alusinflatsiooniks (ilma kütuse, toiduainete, tubaka ja alkoholita) 1,2 %. Keskpankurite suhtumine neisse numbritesse on aga Euroopas ja USA-s kardinaalselt erinev.

Euroopa Keskpank hoiab kinni teadmisest, et tarbijahinnaindeks tuleb hoida alla 2 % ja kogu lugu. Sellest lähtudes tõsteti hiljuti baasintressi ja õhus on vihjed, et seda tõstetakse sel aastal veel. Trichet ja Co ei väsi esinemast avaldustega, et inflatsiooni allasurumine on kindlalt olulisem kui eurotsooni majanduskasv.

USA Föderaalreserv on samuti seadnud pikaajaliseks eesmärgiks, et inflatsioon ei ületaks 2 %. Seejuures aga ollakse seisukohal, et kuni alusinflatsioon jääb alla 1,5 %, eelistab USA oma majandust toetada ja hoida baasintressi nii madalal kui 0,25 % ning vajadusel trükkida raha lausa juurde.

Erinevus on tegelikult selles, mida keegi üleüldse nimetab inflatsiooniks või inflatsiooniohuks. USA keskpanga otsused toetuvad arusaamisele, et kuni tarbijahinnaindeks tõuseb vaid kütuse ja toiduainete najal, ei ole inflatsiooniohust rääkimiseks üldse põhjust.

Nafta ja toiduainete hinnatõus on tingitud ju vaid sellest, et ülemaailmne nõudlus ja pakkumine on tasakaalust väljas. Seda põhjustavad aga looduslikud ja/või geopoliitilised asjaolud, mitte ringluses oleva rahamassi liigne suurus.

Ehk siis: inflatsiooniga tuleb võidelda siis, kui silmapiirile hakkab kerkima järjekordne tarbijamull. Sellest on aga asi hetkel väga kaugel nii USA-s kui meil Euroopas.

Mis valuutaturul kauplejatele muret teeb, ei ole loomulikult maailmamajanduse seis ega ühe või teise rahva elujärg, vaid see, et turg on kaotanud selge orientatsiooni. Viimane nädal oli tervikuna hea näide sellest, kuidas keegi ei teadnud enam, mida osta või müüa.

Pikalt turu tähelepanu pälvinud EURUSD ralli näib olevat lõppenud või vähemalt peatunud. Euroopa Keskpanga eeldatavad intressiotsused programmeeriti hindadesse juba varakult sisse ning nüüd näib see mõju olevat ammendunud.

GBPUSD tõusule seadis piiri asjaolu, et möödunud nädalal avalikustatud Suurbritannia inflatsiooninäitaja osutus oodatust märksa väiksemaks, mis omakorda annab põhjust eeldada, et ka Inglise Keskpank ei asu rahapoliitikat karmistama.

Mida teeb turg, kui mõistus otsa saab ja närvid üles ütlevad, seda näitab AUDUSD ja NZDUSD viimase aja tõusutrend, mis Uus-Meremaa dollari puhul on võtnud juba selgelt mõistusevastase mõõtme.

Olukorras, kus USA dollarit ei saa enam käsitada turvavaluutana, otsib turg alternatiive. Kuigi läbinud rea loodusõnnetusi, on Austraalia ja Uus-Meremaa hoidnud raha hinda kõrgel (baasintress vastavalt 4,75 ja 2,5 %). Samas on ka selge, et praeguste hinnatasemete juures kujutavad need kaks valuutat juba väga suurt mulli, mille lõhkemine on vaid aja küsimus.

Turg ootab võimalust asuda USA dollarit lõpuks ometi ka ostma ja soovib selleks konkreetset fundamentaalset ajendit. Paraku ei ole seda ajendit ikka veel, ja Föderaalreservist reedel antud kommentaarid jätavad mulje, et sel aastal rahapoliitilisi muutusi ei tulegi.

Kuulun ka ise nende hulka, kes pikisilmi ootavad turu pöördumist. Pikaajaline ühesuunaline liikumine mõjub ääretult väsitavalt ja turg vajab hädasti värsket õhku. Tuleb aga alati meeles pidada, et pelgalt ootuse ja lootuse põhjal kauplemisotsuseid teha ei tohi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. April 2011, 09:25
Otsi:

Ava täpsem otsing