Kahanev dollar - kahe teraga mõõk

Selleks on ka piisavalt põhjuseid: rekordmadalad intressimäärad, ülisuur eelarve puudujääk ning üha kiirenev inflatsioon.

Nädal aega tagasi teatas reitinguagentuur Standard & Poor's, et võib kärpida USA aastaid "kuulikindlana" olnud AAA reitingut, kuna Obama administratsioon ja Vabariiklased ei pruugi saavutada piisavat edu eelarve kärpimisel.

USA suurim välisvõla hoidja on Hiina - 3 triljoni dollari väärtuses. Dollari üheks peamiseks ostjaks viimastel aastatel on olnud Hiina ja see on toetanud dollarit. Kui USA ei hakka oma defitsiiti täie tõsidusega suhtuma, võib Hiina loobuda tema võlast.

Hiina on aastaid hoidnud enda valuutat kunstlikult madalana dollari vastu. Tänu sellele on ka nende eksport suutnud jõudsalt kasvada. Viimastel nädalatel on Hiina jüaan kallinenud dollari vastu. Aasta lõikes teeb see 5%. Siit tuleneb ka suur väljakutse dollarile: mida rohkem jüaan tugevneb, seda vähem peab Hiina ostma dollareid, et hoida jüaani kurss madalal. See võib tuua kaasa ka selle, et teised Aasia riigid, kes konkureerivad Hiinaga ekspordis lasevad enda valuutadel tugevneda dollari vastu.

Odavam dollar tabab otseselt ka tarbijaid, kes on sunnitud maksma kõrgemat hinda nafta eest. Eksportijad nõuavad suuremat väärtust kütuse hindade eest odavama valuuta pärast.

Kui selle aasta jaanuari alguseks oli dollariindeksi väärtus üle 80, siis praeguseks on see natuke üle 74. See teeb ligi 7,5% kahanemist selle aastaga. Praegune dollariindeksi väärtus ulatub 2008. aasta keskpaika kui finantskriis kogus tuure. Dollariindeks on 5% kaugusel kõigi aegade madalamast punktist teise valuutade vastu, mis saavutati 2008. aasta märtsis. Dollariindeksit mõõdetakse alates 1973. aastast.

Nõrk dollar on aidanud majandustaastumisele kaasa, kuid mõjunud otseselt ka tarbijatele, tõstes inflatsiooni. The Wall Street Journali andmetel näitas aprilli gallup ameeriklaste seas, et 42% inimestest ei usalda või ei pea Föderaalreservi tegutsemist majanduse taastumisel õigeks. 43% ei usaldanud USA Riigikassa juhti Timothy Geithneri. Samuti on dollari fundamentaalsed näitajad tektanud kahtlusi ka maailma valuuta stabiilsuses rahvusvahelisel areenil.

USA on pikka aega olnud ülemaailmne standard finantsstabiilsuses ja krediidivõimekuses. Aga USA valitsuse võimalik sundpuhkusele saatmine ja S&P krediidireitingu raport eelmisel nädalal näitavad, et Ameerika eelarvepoliitika tervis pole korras ning riigivõlakirjad on kaotamas oma sära.

Maailma suurim võlakirjade kauplemisega tegelev fond PIMCO (Pacific Investment Management Company) andis 9. märtsil 2011 välja pressiteate, milles seisnes, et fond on öelnud lahti kõikidest USA riigiga seotud varadest. Triljoni dollari väärtuses varasid haldava PIMCO asutaja Bill Gross ootab pikaajaliselt dollari nõrgenemist eelkõige USA kehvema majanduskasvu tõttu võrreldes teiste riikidega. Gross rõhutab, et dollari nõrgenemine tähendab kaotust kõikidele, kes on investeerinud dollarites kauplevatesse väärtpaberitesse, olgu selleks aktsiad, võlakirjad või mõni tuletisinstrument.

Dollar on kaotamas rahvusvaheliselt usaldust ning turuosalised on otsimas stabiilsemaid valuutasid nagu Austraalia dollar, Kanada dollar ning Šveitsi frank. Ka kuld ja hõbe on tänu dollari nõrkusele säranud, tõustes uutele rekordkõrgustele.