Optimism kasvab, aga head ajad ei tule tagasi?

Ja nagu ka Eestis tegutsevate pankade esimese kvartali head tulemused näitavad, on optimismiks pealtnäha põhjust, kirjutab PwC juhtivaudiitor Stan Nahkor. Majandus kasvab, tööpuudus väheneb, ettevõtjad investeerivad ja tarbijad toovad säästud turule.

Tempel mällu igaveseks. Ometigi on toimunud muutused maailmamajanduse jõujoontes, tarbijakäitumises ning valitsuste rollis finantsasutuste reguleerimisel ning need muutused ei ole ajutised. Paljud eksperdid prognoosivad, et eriti „lõhkilaenanud ühiskondades“, aga ka üldiselt kogu maailmas, ei saa suhtumine säästmisse ja laenamisse mitme põlvkonna jaoks olema sama, mis buumiaastatel. Teadmise, et mustadeks päevadeks tuleb koguda sääste ning laenu võtta ettevaatlikult ja riske arvestades, saavad kodunt kaasa ka need noored, kes masu ajal veel iseseisvalt ei majandanud ning arvatavasti jõuab see hoiakute ja väärtushinnangute kaudu ka nende laste ja miks mitte lastelasteni.Lisaks teadmisele, et majandus on tsükliline ning tööst võib ilma jääda, jõuavad heaoluühiskondadesse üha selgemini ka arusaamine pikenevast elueast, vananevast rahvastikust ning ebakindlus riiklike pensionide jätkusuutlikkuse osas. Seda arusaama on väga selgelt ilmestamas USA täiskasvanud elanikkonna käitumine, kus igakuisest sissetulekust kõrvale pandava raha määr on tõusmas pretsedenditu 10%-ni (buumi ajal oli see näitaja alla 3%). Eestiski kasvab eraisikute pangahoiuste maht järjekindlalt.

Millal avab uksed esimene Hiina pank Eestis? Kui pankade laenutulud ei jõua ilmselt niipea buumiaegsele tasemele, on üheks kasvuvõimaluseks laienemine kasvavatele Aasia turgudele. Ent edu saavutamine (võõral) finantsturul on oluliselt keerulisem kui tootmis- või teenindussektoris ning nõuab suurt hulka kohalikke olusid hästi tundvaid finantsspetsialiste. Samal ajal on tärkamas ka vastupidine suundumus: Hiina finantsinstitutsioonid otsivad üha agaramalt laienemisvõimalusi muuhulgas ka lääneriikide turgudele.

Kas sisuliselt on pangad juba natsionaliseerimisel? Lisaks pikas perspektiivis kahanevatele tuludele on pankade probleemiks ka kasvav valitsussektori sekkumine - üha jäigem seadusandlus ja järelevalve ning valitsuste soov võtta suuremat rolli riigi rahanduse ja majanduse juhtimisel võib sektorit oluliselt mõjutama hakata. Selline „riiklikult juhitud kapitalism“ võib kaasa tuua omamaise ettevõtluse (ja panganduse) olulise eelistamise, mis poleks sugugi hea vabaturu efektiivsuse seisukohalt ning võib omakorda viia hiljuti kogetud ülekuumenemisest veelgi tõsisema tagajärjeni.

Universaalpangandus hääbumas? Paljud PwC-ga rääkinud tipp-pankurid kinnitasid, et tiheneva konkurentsi tingimustes võib universaalpanganduse trend olla pöördumas ning rõhk suunatakse oma konkurentsieelis(t)ele. Lisaks sellele  arvavad pankurid, et tehnoloogia ja innovatsioon on need märksõnad, mis eristavad võitjad kaotajatest. Selles, et muutunud oludes ja turgude ümberjaotumisel on lisaks kaotajatele alati ka võitjaid, pole põhjust kahelda.