Dot com mull 2.0?

Dot comi mull 1.0 oli ajavahemikus 1995-2000 spekulatiivne nähtus, kus NASDAQ kerkis üle 5000, lennutades erinevate internetiettevõtete aktsiad kõrgustesse. Tookord hindas turg kõvasti ettevõtete väärtust üle, makstes aktsiate eest üha suuremat hinda. Turg võib sotsiaalmeedia ettevõtetega seoses mõista, et midagi huvitavat on juba ammu toimunud ning nüüd tahavad investorid saada osa sellest, mis on kaua nende eest kättesaamatu olnud. Selle aasta alguses investeeris ka Goldman Sachs 500 miljonit dollarit Facebooki ning võttis koha sisse maailma suurima sotsiaalmeedia ettevõttes, enne IPOt.

Arvatakse, et sotsiaalmeedia ettevõtete näol võib tegemist olla järjekordse mulliga. Kui vaadata eelnevaid buume, siis tooks välja mõningad punktid, mis viitavad selle tekkimisele:

*"Uue asja" saabumine, mille väärtust ei saa kindlalt mõõta;

*"Uue asja" apostlid väidavad üha veenvamaid põhjuseid, miks investeerida;

*Palju uusi investeerimisfonde võtab koha sisse, et investeerida "uude asja";

*Pangad hakkavad pensionirahasid investeerima "uude asja";

*Ettevõtted saavad rahastust pelgalt oma Powerpoint presentatsiooni, mitte reaalselt olemasoleva toote põhjal;

*Taksojuhid hakkavad ostusoovitusi jagama.

Kas Facebook võib juba enne IPOt liiga suureks olla paisunud? On küllaltki ebatõenäoline, et ettevõte, mille väärtust hinnatakse 50-100 miljardile, suudab kasvada 100-200 miljardiliseks. Kui kaua suudab Linkedini pull joosta?

Finantsprofessorid Jay Ritter ja William Schwert on välja arvutanud, et kui 1960. aastal oleks investeeritud ainuüksi jaanuarikuus Ameerika aktsiaturgudel toimunud igasse edukasse IPOsse 1000 dollarit ja oleks selle kuu lõpus maha müünud ning investeerinud igal järgneval kuul samuti samamoodi edukatesse IPOdesse, oleks investori portfell näinud välja selline:

$533 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000

Üks suurepäraseid IPOsid läbi aegade on olnud Microsoft. Kuid peale Microsofti, on tuhandeid IPOsid, mis läbi kukuvad. Psühholoogid Daniel Kahnerman ja Amos Tversky on uuringuga välja selgitanud, et enamik inimesi, kes ostavad IPOt, loodavad osta "järgmist Microsofti", sest nad teavad, et lasid esimese Microsofti mööda. Seega võidakse läheneda IPOle minevikus toimunud sündmuste põhjal.

Hea näide on VA Linux, mida peeti (järjekordselt) järgmiseks Microsoftiks. "Osta praegu ja sa võid viie aasta pärast pensionile minna" öeldi Linuxi kohta.  9. detsembril 1999 toimus VA Linuxi aktsiate IPO 30 dollariga. Nõudlus oli nii suur, et kui NASDAQ sama päev õhtul sulges, oli aktsia päeva jooksul käinud ära 320 dollari juures ning maksis päeva lõpuks 239.25 dollarit. Tootlus oli 697,5% ühe päevaga! Selles rallis jäid individuaalsed investorid Linuxist kõrvale, kuna neil ei õnnestunud tol päeval aktsiaid lihtsalt saada.

Kuid Linuxi aktsia hind ruttas kõvasti ette tema tegelikust väärtusest. Investorid hindasid ettevõtte väärtuseks 12,7 miljardit dollarit, kuid viie aasta jooksul oli Linux 44 miljoni dollari eest müünud oma tarkvara, kuid selle käigus kaotanud 25 miljonit dollarit. Viimases kvartalis teenis Linux 15 miljonit dollarit teenuste ja tarkvara pealt, kuid kaotas sellest 10 miljonit. Seega kaotas Linux keskmiselt 70 senti iga dollari kohta, mis ta teenis.

Pärast seda, kui Linuxi aktsia kerkis kui rakett, kukkus ta ka nagu kivi. 9. detsembril 2002, kolm aastat peale IPOt maksis Linuxi aktsia täpselt 1,19 dollarit.

Siiski võib turg hinnata praeguste internetifirmade IPOsid mineviku põhjal, tembeldades neid uuteks dot com mulli ilminguteks. Alati võib jääda ka võimalus, et tegu on ettevõtetega, mis investoritele ajapikku tulu toovad.