EFSF võlakirjad – lühiajaline lahendus pikaajalistele probleemidele?

25. jaanuaril toimus oksjon EFSF (Euroopa finantsstabiilsusagentuuri) võlakirjadele ning investorite nõudlus ulatus 40 miljardi euroni. See oli mõnes mõttes ka aimatav, kuna võlakirjad on AAA reitinguga ning pakuvad kõrgemat intressi kui näiteks Saksamaa võlakirjad.

Hiina võib suure tõenäosusega osta lähiajal EFSF võlakirju. Möödunud nädalal teatas EFSF juht Klaus Regling, et lisaks Aasia investoritele, on Hiinal suur huvi EFSF võlakirjade, eriti Portugali finantsabi rahastamise võlakirjade vastu, mis tulevad turule juunis. Hiina huvi võib olla lühiajalise mõjuga eurole. Kui Kreeka võlg struktureeritaks ümber, takistaks see euro tõusu pikemas perspektiivis. Kas perifeeriariikide võla finantseerimine lahendab ka pikaajalisi probleeme?   

Möödunud nädalal teatas Kreeka valitsus, et viib ellu oma kauaoodatud 50miljardi eurose erastamisplaani, et leevendada suurt võlga. Kuid Kreeka plaan on nagu monopolimäng: postimaja müüdud, siis mis tuleb järgmisena? Kui pikaajaline lahendus Kreeka probleemidele saab erastamisplaan olla?

See aasta on hädas olevate riikide võlakirjade intressid ainult tõusnud. Kui me vaatame kümneaastaste võlakirjade intresse, siis jaanuari algusest on need tõusnud - Kreekal 16,4%-i, Portugalil 9,6%-ni ja Iirimaal 11%-ni.

Võlgade finantseerimisest pole abi kui riigid ei saa enda majandusi tööle. Portugal, Iirimaa ja Kreeka, kes on küsinud välisabi, peavad oma majandused funktsioneerima saama. Riikide probleemid ei lahene pelgalt välisabiga. Kui majandust ei suudeta tööle saada, võib päästerõnga saanud riik muutuda pikaajaliseks probleemiks, kuhu antakse palju abiraha. Seda on meile hästi tõestanud Kreeka, kes nüüd vajab lisa abiraha.  

Samuti teatas eile Iiri transpordiminister Leo Varadkar The Sunday Times'ile, et Iirimaa võib vajada lisaabi järgmisel aastal, kuna võlakirjaturud nõuavad liiga kõrget intressi, mis käib iirlastel üle jõu.

Simon Johnson, M.I.T. Sloan School of Management professor on öelnud, et eurotsooni probleemid on fundamentaalsed ning poliitikud ei taha enne valimisi tunnistada fakti, et rahaliit on halvasti kavandatud ja teostatud.