Kindlustussektorit häirib riigi sekkumine

Kasumimarginaalid on väikesed, lääneriikide majandussituatsioon endiselt habras ning valitsus(t)e tegevus ärisektori reguleerimisel ja reglementeerimisel üha aktiivsem

Kindlustus, pangandus … : vahet pole !? Viiest tippjuhist neli peab riigipoolset üle-reguleerimist kindlustussektori kriitiliseks probleemiks. Hoolimata sellest, et kindlustussektor väljus majanduskriisist suhteliselt valutult ning nendel vähestel kindlustusfirmadel, kes tõsistesse raskustesse sattusid, tekkisid probleemid pigem kindlustusega mitteseotud tegevusaladest. Riiklikud ja rahvusvahelised regulatiivorganid kipuvad nägema kindlustuses samasugust süsteemset riski nagu panganduses ning püüavad majandusharule peale suruda ka sarnaseid äärmuslikke riskijuhtimise ja kapitali adekvaatsuse nõudeid. Euroopa kindlustusfirmadele, kes juba seavad end valmis eeldatavalt 2013. aastast rakenduvaks Euroopa Liidu Solvency II direktiivi rangeteks mõjutusteks, oleks veelgi karmimate regulatsioonide rakendamine jääkülmaks dušiks, mis tõstab märkimisväärselt tegevuskulusid ja lõppkokkuvõttes ka teenuse hinda lõpptarbijatele. Kindlustusfirmade juhid tunnetavad, et nende samasse patta panek finantskriisis „süüdi olevate“ pankuritega on meelevaldne ja ebaõiglane.

Kindlustuse banaanikoored. Teine kindlustusvaldkonna suur uuring PwC ja CSFI (Insurance Banana Skins) näitab samuti, et kindlustussektori jaoks on seadusandluse ülemäärased regulatsioonid kahe aastaga tõusnud (varasemalt 5. kohalt) kõige olulisemaks riskiallikaks, järgnevad kapitali kättesaadavus, maailmamajanduse seisund ning investeeringute tulusus. Järelhinnanguna Jaapani ja Uus-Meremaa maavärinatele on looduskatastroofide risk kerkinud tunamulluselt 22. kohalt kõrgele 5. kohale. Seevastu kliima soojenemisest, pettustest ja finantskuritegevusest ning terrorismist tulenevad riskid on valdkonna professionaalide hinnangul tähtsuselt alles kolmandas kümnes.

Selge nägemus viib sihile. Kindlustusturg on võitlusväli, kus suurus annab olulise eelise, aga sageli on just tegutsemiskiirus ning hinnangute ja otsuste täpsus nendeks teguriteks, mis eristavad võitjad kaotajatest. Nii et lisaks uutele innovaatiliste teenustele ja ärimudelitele on endiselt päevakorral konkurentide edestamine ka „tavalistes“ asjades nagu tegevuse tõhustamine, kulude kokkuhoid ja suurepärased kliendisuhted.