Kas karisma saab Donald Trumpile saatuslikuks?

Mis on selle mehe fenomen? Edu kinnisvaraarenduses, nüüd juba kaubamärgiks kujunenud <em>statement </em>„Sa oled vallandatud“populaarses tõsielusaates The Apprentice ja kümnetele tuhandetele unistavatele ameeriklastele peetud motivatsiooniloengud populaarses koolitusfirmas The Learning Annex on ta nimest teinud edu sünonüümi ning omistanud karismaatilise ärijuhi tiitli.

Trumpi raamatud, mis propageerivad mõõdukat arrogantsi ning eneseimetlust, mõjuvad lugejale teraapilisena. Ometi on ta oma sõnavõttudega aeg-ajalt balansseerinud hea ja halva maitse piiril ning tähelepanelikud ajakirjanikud ei jäta kasutamata võimalust teda ekspluateerida. Nädalaid tagasi tõi Eesti Päevaleht ära mõned tema värvikamad sentensid:

Liibüa kohta: “Ma läheksin sinna ja võtaksin nafta. Võtaksin nafta ja lõpetaksin need lapsemängud.”

Iraagi kohta: “Me jääme sinna ja me võtame nafta. Vanasti oli nii, et kui sa sõdisid ja võitsid, oli see rahvas sinu oma.”

Maailma kohta: “Ameerika peab lõpetama selle värgi, mis maailmas toimub. Maailm hävitab meie riigi. Need teised riigid röövivad meilt jõudu.”

Oma sobivusest presidendiks: „Me vajame inimesi, kes võidavad. Me ei vaja inimesi, kes kaotavad kogu aeg. Ma olen võitnud äris väga palju vastaseid. Ma olen teeninud miljardeid dollareid. See näitab, et ma olen võimekas!“

Kui Trumpil paluti võrrelda ennast potentsiaalse presidendikandidaadi Mitt Romney’ga, vastas ta: „Mul on palju suurem netoväärtus, ma olen palju suurem ärimees!“

Oma sõnavõttudega demonstreerib Trump, et tal on äärmiselt võistluslik natuur, kõrge staatuse ja võimu vajadus ning et ta mõõdab inimese väärtust tema rahakoti paksuse alusel.

Viimasel dekaadil on juhtide värbamise ja arendamise kontekstis muutunud kuumaks teemaks isiksuslikud riskifaktorid, mida peenes teaduskeeles on hakatud nimetama ka düsfunktsionaalseteks mõtte-, tunde- ja käitumismustriteks. Lühidalt lahtiseletatuna pärsivad need isiksuses peituvad mustrid kriisiolukorras juhtide liidrivõimekust ning soodustavad ametialast ebaõnnestumist. Juhtide ametialase ebaedu temaatikat aastaid uurinud isiksusepsühholoog Robert Hogan on nimetanud riske ka isiksuse tumedaks pooleks (ingl. k. „dark side of the personality“).

Riskimustritega juhtidel on kalduvus eneseimetlusele, mitte tunnistada oma vigu ning süüdistada hädades kõiki teisi, otsida vaenlasi, ülehinnata oma panust ja võimekust, olla manipulatiivne. Konkreetsed negatiivsed käitumismaneerid olenevad siiski sellest, millised omadused on isiksuses esindatud. Näiteks on uurijad senini tuvastanud üheteistkümne omaduste kategooria olemasolu. Detailselt olen nendest rääkinud oma varasemates blogipostitustes.

Paradoksaalsel kombel võivad tavasituatsioonis mitmedki omadused muuta inimese karismaatiliseks. Selle väite kõige paremaks näiteks olekski vastuoluline Donald Trump.

Robert Hogan spekuleeris hiljuti ühes oma artiklis, et kui Trumpil paluda täita isiksuslike riskide test Hogan Development Survey (HDS), siis saaks ta kõrgeid skoore omadustes, mida on avastatud üldiselt karismaatiliseks peetavatel juhtidel ning mida on hakatud nimetama ka karisma klastriks. See hõlmab endas manipulatiivsust, ekstsentrilisust, nartsissismi, teatraalsust ning seda kasvavas järjekorras. Karisma klastriga seostub terve rida positiivseid käitumismustreid ja omadusi: kõrge enesekindlus, energilisus, loovus, ettevõtlikkus, julgus ning saavutusvajadus. Kriisi- või stressiolukorras võib avalduda destruktiivne poolus: ülbus, hoolimatus, meeskonna ohverdamine enda ambitsioonide ja karjääri nimel, enesekesksus, vastutustundetus ning oht diskrediteerida ennast oma sõnavõttude ning ideede tõttu.

Siit siis ka suurte juhtimisgurude hoiatus karismaatiliste juhtide eest: see on tohutu väärtus ettevõttele antud hetkes, ent ohtlik organisatsioonide jätkusuutliku arengu seisukohast – kui päike kustub, pole enam ka planeete.

Saab näha, mis juhtub Trump Organization'iga peale selle karismaatilise juhi lahkumist.