Turmtuld euro pihta

Kui eelmisel nädalal kirjutasin siinsamas, et puhkenud on valuutasõda, siis märkis üks kommenteerija väga õigesti, et kaasajal on kõik sõjad oma olemuselt infosõjad. Ja kuidas tõsine infolahing valuutaturul käib, nägime eriti veenvalt 10. augustil, mil Prantsusmaa (ja seeläbi siis euro) sattus turmtule alla.

Kolmapäeval veidi peale keskpäeva levis turgudel info, et Prantsusmaa AAA reiting on ohus, viitega eeskätt võimalusele, et seda kavatseb langetada Standard&Poor’s.

Euro kukkus seepeale dollari suhtes paari tunniga 1,4 protsenti, kuigi tasapisi hakkasid tulema ümberlükked. Kõigepealt Moody’s, seejärel Fitch ja alles paar tundi hiljem Standard&Poor’s teatasid, et kuuldustel ei ole alust ning Prantsusmaa reiting on jätkuvalt AAA väljavaatega „stabiilne“.

Viivitamatult levis aga uus kuuldus – Prantsusmaa suurpank Societe General on makseraskustes. Asjale lisas veenvust, et selle panga juhid olevat osalenud kriisikoosolekul, mille kutsus kokku erakorraliselt oma puhkuse katkestanud president Nicolas Sarkozy.

Seda kuulujuttu turud küll enam ära ei ostnud – ja asjaosalistelt tulid ka kiired ümberlükked -, nii et keskööks euro langus peatus. Küll aga oli ühe päevaga tehtud puust ja punaseks, et eurotsooni ühe juhtriigi rahandus vangub tõsiselt.

Kas 10. augusti infomüra tekkis juhuste kokkulangemisel või kellegi suunatud tegevusena, saab igaüks hinnata vastavalt oma naiivsuse astmele. Küll aga võib jätkuvalt täiesti kindel olla, et praeguses segases olukorras on turud enneolematult tugevasti manipuleeritud, olgu siis valitsuste ja keskpankade või miks mitte ka suurte spekulantide poolt.

Eurotsooni probleemidest ja üldisest valuutasõjast hoolimata püsib euro aga jätkuvalt hästi. Ka eelmise nädala kokkuvõttes jäi ta ju üsna endisele tasemele (langus teiste põhiliste valuutade suhtes vaid 0,12 %).

Olen alati olnud seda meelt, et kõiki maailma asju ei tohi mõõta dollarites, ja et ammugi ei tohi teha kaugeleulatuvaid järeldusi üksnes dollarihindade põhjal, kuid praegu tundub siiski, et euro edasine käekäik sõltub just nimelt sellest, mis toimub edasi dollariga.

Hetkel võib eeldada, et üleüldises riikide võlakriisis on aktsiatel veel kukkumise ja dollaril tugevnemise ruumi. Pildi võib aga sassi lüüa USA Föderaalreserv mis tahes vihjega uuele rahatrükkimisprogrammile (QE3).

Olukorras, kus senised rahanduslikud meetmed on liiva jooksnud ja USA majandus püsib jätkuvalt alajahtunud olekus, ei ole sealsel keskpangal muid valikuid, kui jätkata ülimalt lõtva rahapoliitikat. Küsimus on vaid selles, kui lõtv on piisavalt lõtv.

Föderaalreservi teisipäeval avaldatud raportist selget pilti igatahes ei saanud. Sisuliselt ütlesid nad, et QE3 praegu ehk ei tule, aga põhimõtteliselt ei ole see ka välistatud, kuna ollakse valmis kasutama kõiki meetmeid, et hoida raha odavana. Turud ootavad küll, et Fed paneb varsti siiski trükimasinad käima.

Selles kontekstis tasub kindlasti pöörata tähelepanu USA tarbijahinnaindeksi muutusele, mis tehakse teatavaks neljapäeva pealelõunal. Kui alusinflatsiooni kasvust pole endiselt märkigi, on surve Föderaalreservile suur.

Kui aga vaadata paarile EURUSD puht tehnilisest aspektist, siis ei saa jääda märkamata, et juba juuli keskpaigast alates on ta kõikunud veidi üle 3-protsendilises vahemikus. Mingil hetkel peab toimuma järsk läbimurre emmas kummas suunas.