Jackson Hole ei muutnud midagi

28. august 2011, 17:50

Nädala tähtsündmuseks peetud Jackson Hole’i sümpoosium oli pettumus kõigile neile, kes ootasid rahandusmaailma vägevatelt veidigi selgemat sõnumit USA ja euroala lähiaja rahapoliitika kohta.

Kõige oodatum esineja, USA Föderaalreservi juht Ben Bernanke isegi ei vihjanud järjekordse rahatrüki käivitamisele, ehkki turud just seda temalt ootasid. Reedel enne Bernanke esinemist turg hangus ootusärevuses ning peale esinemist ei osatud esiotsa seisukohta võtta, kuni dollar lõpuks täie otsustavusega müüki pandi.

Bernanke esinemine oli väga murelik ja ta rääkis ka sellest, et Föderaalreserv hoiab kindlasti rahapoliitika võimalikult lõdvana, milleks tema käsutuses on „erinevaid meetmeid“, kuid ei mingit QE3 vähemalt kohe nüüd. Pigem suunas Bernanke kriisi edasises lahendamises põhivastutuse USA administratsioonile ja poliitikutele, öeldes sõnaselgelt, et suurima mure, tööpuuduse leevendamine ei ole siiski keskpanga pädevuses.

IMF-i uus juht Christine Lagarde kutsus samuti lõdvale rahapoliitikale, rõhutades, et majanduskasvu pidurdumise risk on oluliselt suurem inflatsiooniriskist. Seisukoht, millele andis kinnitust ka viimane nädal, mil praktiliselt kõik avaldatud majandusnäitajad rääkisid selget keelt majanduste alajahtumisest.

Ainsana ajab teistsugust rida endiselt Euroopa Keskpank, mille president Jean-Claude Trichet ei unustanud ka Jackson Hole’is eriliselt toonitamast just hinnastabiilsuse tagamise vajadust. Mõnede vaatlejate jätkuv lootus, et ECB 8. septembril baasintressi alandab, on ilmselt lihtsalt naiivsus, sest Trichet jätkab suure tõenäosusega võitlust tontidega, mida peale tema keegi ei näe ega aktsepteeri.

Kauplejate seisukohast on <em>status quo</em> säilimine muidugi hea uudis, sest kriis ja peataolek tagab alati kena volatiilsuse. Eeskätt võidavad sellest need, kes kauplevad madalates ajaraamides, kus kasumit saab võtta ühe ja sama päeva jooksul mõlemas suunas. Tasub vaid majanduskalendril näppu peal hoida ja olla moraalselt valmis kiiresti reageerima poliitikute ja keskpankurite avalikele esinemistele.

Eeloleva nädala kesksed uudised seostuvad USA tööjõuturuga ning mõjusaim on kahtlemata reede pealelõunal avaldatav NFP ehk töötajate arvu muutus sektorites väljaspool põllumajandust. Kui üldse miski, siis just tööjõuturu kesine seis võib kiirendada Föderaalreservi otsustavaid samme rahapoliitika leevendamisel ja miks mitte ka raha juurdetrükkimisele asumist.

Euroopa poole pealt võib vähemalt korraks turgu mõjutada Trichet’ esinemine Euroopa Parlamendi majanduskomitees esmaspäeva õhtupoolikul. Midagi täiesti uudset on temalt muidugi raske oodata, küll aga on kindlasti huvitav, mida on tal täiendavalt öelda näiteks ECB võlakirjaostude põhjendatuse ja õiguspärasuse kohta, mille Saksamaa (ja mitte ainult Saksamaa) on terava kahtluse alla seadnud.

Kui aga vaadata septembrile tervikuna, siis on tulemas eriti põnev ja kauplejate jaoks atraktiivne kuu:

7. septembril teeb Saksamaa konstitutsioonikohus otsuse, kas teiste riikide võlgade lunastamises osalemine on Saksamaa põhiseadusega kooskõlas;

20.-21 septembrini on taas kord koos USA Föderaalreservi nõukogu – ootusi lisab, et esmakordselt kestab istung kaks päeva, s.t on ehk loota pikemaajalisi ja kapitaalsemaid otsuseid kui pelk intressi mittetõstmine;

23. septembril on Saksamaa parlamendis hääletus Kreeka abistamises osalemise üle;

30. septembril kukub tähtaeg, mil USA riigieelarve peab olema läbinud Kongressi menetluse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. August 2011, 17:50
Otsi:

Ava täpsem otsing