Turg kandis Kreeka maha

12. september 2011, 08:47

Nädalavahetuse saabumine peatas valuutaturu ääretult intrigeerival hetkel, mil oli reipalt asutud müüma veendumust, et Kreeka maksejõuetus on nüüd juba päevade, mitte enam kuude küsimus. Ka uuel nädalalt on raske oodata midagi, mis veenaks turgu vastupidises.

Avapaugu uutele arengutele andis uudis, et IMF-i, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Liidu esindajatest koosnev „troika“ katkestas kõnelused Kreekaga vähemalt 10 päevaks, kuna Kreeka valmisolek kärpekavade elluviimiseks ei olnud piisav ega veenev. Saksamaa poliitikud tõttasid seepeale kohe tegema avaldusi, et kui Kreeka ei täida nõudmisi, siis järgmist rahasaadetist nad ei saa.

Nädala keskel tuli Kreekast teade, et erasektori valmisolek võlakohustuste restruktureerimiseks ei ole piisav. Kui Kreeka valitsuse soov on saavutada nõusolek vähemalt 90 protsendilt erasektori laenuandjatelt, siis möödunud nädala seisuga oli tegelik seis napilt 75 %.

Reedel läks väidetavalt Bloombergi sisesest mailivahetusest liikvele kuuldus, et Kreeka maksejõuetus saabub juba sel nädalavahetusel. Mitmelt poolt Euroopast ja eeskätt Saksamaalt tulid lisaks uudised, et pangad valmistuvad hoolega Kreeka maksejõuetuseks.

Kreeka valitsus lükkas kõik need kartused küll tagasi ja nimetas nende levitamist „organiseeritud spekulatsiooniks“, kuid samas tõusid Kreeka võlakirjade kindlustushinnad (CDS) tasemele, mille kohaselt riigi maksejõuetuse tõenäosuseks võib hinnata 90 protsenti.

Omalt poolt lisas nädalale jumet ja intriigi Šveitsi keskpanga otsus, et nad ei luba EURCHF kursil langeda alla 1,2000 ja on selle eesmärgi nimel valmis tegema valuutaoste „piiramatutes kogustes“. Siiski ei olnud tegemist frangi kursi sidumisega euro külge, mida rõhutas ka Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet, kui ütles, et kõik toimub üksnes Šveitsi enda vastutusel.

Tähelepanu väärib, et nädala teises pooles toimunud euro kiires väljamüügis olid väidetavalt kõige aktiivsemad just Šveitsiga seotud turuosalised. Seega suutis Šveitsi keskpank erinevalt eelnevatest interventsioonidest võtta seekord olukorrast maksimumi – pani frangi tõusule euroga seotud lae ja andis omalt poolt hoogu euro langusele.

Uus nädal on rutiinsetest majandusnäitajatest üsna tühi, seega on turg suuresti just võlakriisi teemade meelevallas. Ja otse loomulikult on tähelepanu keskmes jätkuvalt Kreeka küsimus, aga mitte ainult.

Möödunud nädala alguses tuli avalikuks, et Moody’s on kaalumas Itaalia riigireitingu alandamist. Päris värske info kohaselt ei ole ka välistatud, et Moody’se reitingukärped tabavad Prantsusmaa kolme juhtivat panka (Paribas, Societe Generale ja Credit Agricole).

Pealtnäha on loodud kõik tingimused selleks, et euro lõpuks ometi otsustavalt langeks. Mõnegi vaatleja hinnangul liigub euro dollari suhtes aasta lõpuks tasemele 1,3000, ise olen pakkunud ka veel madalamat taset. Ent kõik ei pruugi olla ka niisama lihtne ja sujuv.

Lähiaja võtmeküsimus on ühelt poolt see, mis tegelikult saab Kreekast, kuidas saab oma eelarvekärbetega hakkama Itaalia ja millised sõnumid tulevad Euroopa pangandussektorist, kus paljude tõsiste tegijate finantsvõimendus on juba ammugi Lehmani surma eelsel tasemel.

Teisalt tuleb silm peal hoida USA-l, kus järjekordse rahatrükiprojekti (QE3) võimalikkus on jätkuvalt päevakorral. President Obama tuli möödunud nädalal välja küll mahuka kavaga tööjõuturu elavdamiseks, kuid see on põhjustanud vastakaid hinnanguid skaalal „mõjukas-naeruväärne“.

Väga oluline näitaja QE3 kontekstis on kahtlemata USA tarbijahinnaindeksi muutus, mis avaldatakse neljapäeval. Dollari uus nõrkus pööraks valuutaturu jälle teisipidi.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. September 2011, 15:33
Otsi:

Ava täpsem otsing