Uus nädal, vanad hooled

19. september 2011, 07:05

Nädal möödub nädala järel, ent valuutaturgu hoiavad pinges ikka ühed ja samad küsimused: millal kuulutatakse välja Kreeka maksejõuetus ja kas/millal asub USA raha trükkima. Nüüd tundub, et tunneli lõpus paistab valgus ja vastused võivad hakata laekuma juba lähipäevil.

Teisipäeval, 20. septembril on järjekordne tõe hetk Kreeka jaoks: tasuda tuleb kahe pikaajalise laenu intressid kogusummas 769 miljonit eurot. Kas see raha on ka tegelikult olemas ja kui on, siis kas selle väljamakse järel on igasugune likviidsus lõpuks ka likvideeritud, selgub paraku alles töö käigus.

Kreeka valitsus on väitnud, et ilma välise abita jätkub neil planeeritud kuludeks raha oktoobri alguseni. Kõnelused IMF-i, Euroopa Liidu ja Euroopa Keskpanga „troikaga“ jätkuvad (kui jätkuvad) aga alles sel nädalal, ning isegi, kui Kreeka tunnistatakse taas kord abikõlbulikuks, ei jõua järjekordsed rahalaevad kohale enne oktoobri keskpaika.

Laupäeval teatas Kreeka peaminister George Papandreou, et jätab ootamatult ära planeeritud USA visiidi, mille käigus ta pidi kohtuma ÜRO peasekretäri Ban Ki-Mooni ja IMF-i presidendi Christine Lagarde’iga. Ametlik selgitus kõlab, et peaminister leidis olevat vajaliku hoida kodumaal viibides näppu pulsil, et kärpekava ikka kõrvalekaldumatult toimiks ja läbirääkimised „troikaga“ sujuks.

Kreeka rahandusminister Evangelos Venizelos nimetas visiidi ärajäämise seostamist maksejõuetuse saabumisega vastutustundetuks ja naeruväärseks. Ta avaldas pahameelt, et iga nädalavahetuse eel satub Kreeka „organiseerunud spekulantide“ rünnaku alla.

Mida Kreeka enda kohta räägib või ei räägi, on muidugi täiesti ebaoluline. Tundub, et läbi hakkab saama ka etapp, kus Euroopa poliitikud ja rahandustegelased üksteise võidu kinnitasid, et Kreeka maksejõuetus ja euroalast lahkumine pole mõeldav ega kellegi huvides.

Euroopa rahandusministrite äsjase kohtumise kokkuvõttena anti teada, et lepiti kokku seadusandlike meetmete paketis, mis peab tõhustama majanduskoordinatsiooni ja eelarvedistsipliini euroalas. Lõppavalduses ei nimetata Kreekat kordagi, ning eks oleks ju ka loogiline, et nii koordinatsioon kui distsipliin paraneks oluliselt, kui Kreekaga saaksidki lõplikult sotid selgeks.

Kreeka maksejõuetuse peatsele saabumisele ja aktsepteerimisele võib viidata ka Euroopa Keskpanga neljapäeval välja kuulutatud interventsiooniprojekt, mille käigus ECB koostöös USA, Suurbritannia, Jaapani ja Šveitsi keskpangaga asub väljastama pankadele likviidsuse tagamiseks kolmekuulisi soodsaid dollarilaene. Likviidsuse olemasolu on ju teadagi eriti tähtis hetkel, mil tuleb hakata Kreeka võlgu maha kirjutama.

Nädala teine keskne teema on USA Föderaalreservi (Fed) kahepäevane nõupidamine 20.-21. septembrini. Et baasintress jäetakse rahule vähemalt 2013. aastani, on juba varem välja öeldud. Samas on aga alust arvata, et Fed tuleb välja tõsise meetmepaketiga majanduse ja rahanduse turgutamiseks, mille hulka uus rahatrükk (QE3) veel ei kuulu.

Teada on, et plaanis on käivitada „operatsioon Twist“, mille käigus asub Fed kokku ostma valitsuse pikaajalisi võlakirju ja müüma uusi lühiajalisi võlakirju, püüdes seega alla lüüa pikaajaliste laenude intresse. Aga see ei saa olla kõik.

Föderaalreservi nõukogu seekordne istung on erakorraliselt kahepäevane. Eelmine sarnane peeti 2008. aastal, ja siis kuulutati ju välja esimene rahatrükiprojekt (QE1). Ainuüksi selle paralleeli põhjal ootavad turud nüüd, et tulemas võib olla suuremaid üllatusi. Olgu selleks näiteks teatud võlakirjadele intressilae fikseerimine või nullhinnaga laenude väljastamine erasektorile vm.

Mis ka ei juhtuks, suure tõenäosusega teeb Föderaalreserv kolmapäeval teatavaks midagi sellist, mille kohta üks kaupleja ütles, et ta ei tea kedagi, kes tahaks sel päeval olla dollarit ostmas. Sama kehtib euro kohta, kui Kreekast peaks tulema teade, et ongi kaputt.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. September 2011, 07:06
Otsi:

Ava täpsem otsing