Lindsalu: valuutaturg võttis äraootava seisukoha

Artikkel

- Arvamused
- Indrek Lindsalu
- 10. oktoober 2011 kell 7:56
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lindsalu: valuutaturg võttis äraootava seisukoha
Sündmuste- ja uudisterohke nädal põhjustas valuutaturul küll võnkeid, kuid mitte kapitaalseid muutusi. Ka uuelt nädalalt võib oodata pigem konsolideerumisperioodi jätku kui kiireid ja sujuvaid trende.
Nädal tagasi kirjutasin siinsamas, et kõik tehnilised eeldused euro vabalanguseks dollari vastu on loodud, küll aga võivad vahele tulla fundamentaalsed asjaolud. Tulidki.
Nädal algas euro kiire langusega, mida igati toetasid euroalast tulevad vägagi kehvad majandusnäitajad. Suunamuutus toimus aga juba teisipäeval, kui hakkasid saabuma uudised sellest, et Euroopa riigid valmistuvad tõsiselt pankade rekapitaliseerimiseks, samuti vihjed, et Euroopa Keskpanga nõukogu ei alanda siiski Jean-Claude Trichet’ ametisoleku viimasel istungil baasintressimäära.
Pankade rekapitaliseerimise osas ollakse lõplikest lahendustest muidugi veel kaugel, kuid ainuüksi asjaolu, et vastavat plaani valmistatakse tipptasemel ette, tõstis üldises emotsionaalses õhustikus turgude lootust ja usku euro suhtes.
Keskseks küsimuseks saab siin, kas Prantsusmaa ja Saksamaa suudavad kokku leppida. Nimelt tahaks Prantsusmaa kaasata EFSF-i vahendeid ja Saksamaa erakapitali. Ehk siis seisukohad on vähemalt sama lahknevad, kui Kreeka teemal, kus Prantsusmaa ei taha maksejõuetuks tunnistamisest kuuldagi, Saksamaa teeb aga juba ammugi selleks reaalseid ettevalmistusi.
IMF-i hinnangul on Euroopa pankade päästmiseks tarvis vähemalt 100, aga tõenäolisemalt 200 miljardit eurot. Et asjaga on väga kiire ja tõesti tõsi taga, pole enam kahtlust, seda enam et tänaseks on olemas ka esimene pank, mis iseseisvalt kuidagi jätkata ei suuda – Belgia Dexia pank. Küsimus on vaid, kas see riigistatakse täielikult või osaliselt või müüakse hoopis kosilastele Katarist.
Võib eeldada, et eesmärgiks on lüüa pankade rekapitaliseerimise plaan lukku 17.-18. oktoobrini toimuval Euroopa Liidu tippkohtumisel. Ja on ka üsna tõenäoline, et turud jäävad seda ootama, mis tähendaks eurole ka algavaks nädalaks pigem konsolideerumist.
Uue nädala majanduskalender on üsna tühi, mis tõttu turgude käitumist mõjutavad jätkuvalt kommentaarid ja ka kuulujutud Euroopa võlakriisi kohta.
Kindlasti on oluline Slovakkia parlamendi hääletus EFSF-i laiendamise üle teisipäeval. Tegemist on viimasega 17 euroala riigist, mis peab laiendamise heaks kiitma, samas on just sealt kostnud idee vastu viimasel ajal kriitilisi nooli ja vastaseid on suisa valitsuskoalitsioonis endas.
Esmaspäev võib kujuneda aga hoopis vaikseks, kuna nii Jaapanis, USA-s kui Kanadas on riigipüha. Küll aga võib eurol olla esmaspäeval kukkumise ruumi ainuüksi põhjusel, et Euroopa ei ole veel saanud kaubelda Itaalia ja Hispaania reitingu alandamist Fitchi poolt, mis juhtus reedel peale Euroopa turgude sulgumist.
Nädala kulminatsiooniks võib kujuneda reede, mil Kreeka peab tasuma järjekordsed laenumaksed. Suutmatus seda teha viiks EURUSD ilmselt kohe alla 1.3000. Ehkki kaugemas perspektiivis peaks Kreeka ametlik pankrot ja seda enam euroalast väljakukkumine euro jaoks positiivselt mõjuma.
Tuleb ka jätkuvalt silmas pidada, et kuigi EURUSD tegi teisipäevast reedeni läbi korraliku korrektsiooni, on ta tehniliselt endiselt kindlas langustrendis. Nimelt oli kriitiline vastupanutase (trendijoon) sel hetkel 1.3520 juures ja just sellelt tasemelt põrkus hind reedel otsustavalt tagasi.
Hetkel kuum