Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Euro pole veel kukkuma hakanudki

Euroalal möllav võlakriis on viinud rahaturud kiiresse langusse, kuid euro ise on keset kogu seda segadust püsinud üllatavalt hästi. See väide võib tunduda imelik ja ootamatu, kuid faktid kinnitavad, et nii see on.

Ka möödunud nädala kokkuvõttes euro - võrreldes valuutaturuga tervikuna - tegelikult ei langenud, vaid püsis tugeva keskmikuna (+0,1% nädala kokkuvõttes). Suured langejad olid hoopis toorainete käekäiguga seotud valuutad – Kanada ja Uus-Meremaa dollar ning eriti Austraalia dollar, millele andsid täiendava hoobi oodatust kehvemad Hiina majanduskasvu näitajad.

Võlakriisist tingitud aktsiaturgude langus on põhjustanud küll USA dollari järsu tugevnemise kõigi teiste valuutade suhtes, kuid pilk ajalukku kinnitab, et euroga ei ole ka selles kontekstis midagi erakorralist juhtunud. Euro kaupleb USD suhtes ligilähedaselt samal tasemel, kus see oli 12 kuud tagasi, ja üsna lähedal viimase viie aasta keskmisele.

Lihtsaim selgitus sellele veidi kummastavale olukorrale on muidugi selles, et kõik ongi suhteline ning mitmed fundamentaalsed asjaolud räägivad võlakriisist hoolimata endiselt pigem euro kasuks.

Euroala majandus tervikuna ei ole kehvemas seisus kui mis tahes muu arenenud majandus, ja isegi euroala summaarne võlakoormus (keskmiselt 80 % riikide SKP-st) ei ole ju maailma mastaabis midagi erilist. Lisaks on Euroopa Keskpank sel aastal kahel korral intressi tõstnud, samal ajal kui teised keskpangad on ajanud teadlikult ääretult lõtva rahapoliitikat. Ka viimase intressilangetuse järel on ju euroala intressimäär siiski oluliselt kõrgem kui USA, Suurbritannia või Jaapani oma.

Lisame siia veel asjaolu, et euro kadumine ei ole ühegi asjaosalise tegelikes huvides, mis tõttu seda võidakse ühiste pingutustega teatud aja ka kunstlikult püsti hoida. Rõhk on siin aga sõnadel „teatud aja“. Nagu on praeguseks lakke lennanud euroala võlakirjade tootlused, nii plahvatab ühel hetkel paratamatult ka euro, kui Euroopa liidrid ei jõua vajalike kokkulepeteni.

Võib vaid ette kujutada, millise energiaga see peale pikka vindumist toimuks.

Viimased uudised kõnelevad, et euroala rahandusministrid kiidavad eeloleval teisipäeval-kolmapäeval tõenäoliselt heaks kauaoodatud laenuabi andmise Kreekale ning lepivad kokku ka EFSF-i võimendamise üksikasjad juhuks, kui tuleb asuda päästma Itaaliat ja/või Hispaaniat. Kuid need otsused ei lahenda midagi suures plaanis ega taasta turgude usaldust.

Suur plaan eeldab, et Euroopa juhtriigid Saksamaa ja Prantsusmaa kas lepivad kokku selles, et Euroopa Keskpank asub trükkima juurde raha, et osta vajadusel piiramatus koguses riikide võlakirju, või siis selles, et kiirendatud korras liigutakse euroala ühtse finantsjuhtimise ja sealt edasi Euroopa Ühendriikide suunas. Alternatiiviks saab olla ilmselt vaid euroala lagunemine, mis omakorda saab toimuda kas siis organiseeritult või kaose vormis.

Pessimistlikumad vaatlejad hindavad, et euro võib praegusel kujul elus püsida vaid mõne nädala, ent seda juttu oleme ju kuulnud varemgi. Saksamaa viimase võlakirjaoksjoni täielik läbikukkumine näitas aga küll, et kui tugevaid käike endiselt ei järgne, siirdub partii paratamatult kehvade lootustega lõppmängu.

Alanud nädalal tasub endiselt hoida silm peal Euroopa riikide võlakirjade käekäigul nii esmasel kui järelturul. Homme müüb oksjonil võlakirju Itaalia, neljapäeval Hispaania ja Prantsusmaa.