Tööturg ja töötlev tööstus vajavad riigi juhtimist

Artikkel

- Arvamused
- Heinart Puhkim
- 7. aprill 2013 kell 9:22
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tööturg ja töötlev tööstus vajavad riigi juhtimist
Juhtusin hiljuti Balti jaama, kus nägin uut, Austriast Eestisse äsjasaabunud Stadleri firma poolt kokku pandud rongi, nii vedurit kui vaguneid. Kahjuks ei olnud see mulle uudis, kirjutab tööturuanalüütik Heinart Puhkim.
Olin selliste rongide eskiise, pilte, isegi tööjooniseid näinud juba viisteist aastat tagasi BLRT tehnikadirektori laual. Valmistuti täitma võimalikku riigitellimust ehitamaks kahe kuni nelja vaguniga ökonoomseid rööbasbusse. Kuna ettevõttel oli kõrgel tasemel insenerikeskus, poleks probleeme olnud ka selle tellimuse täitmisega. Pikaajaliselt oleks rööbasbusside ehitamisel hästi tasustatud tööd saanud kümmekond inseneri ja sadakond töölist. Kahjuks omamaine riiklik tellimus ei realiseerunud ja nüüd võime koos rõõmustada, et Austrias on tööpuudus meiega võrreldes madal ja palgad head.
Meie olemasolevad tootmisettevõtted on üldjuhul väikesed ja elavad peost suhu. Iga väiksemgi tagasilöök võib halvata olemasolevagi tootmise. Puuduvad rahalised vahendid kalliks välisturgudele mineku tootearenduseks ning paremini tasustatavate töökohtade loomiseks.
Eesti töötlevas tööstuses, masinaehitus, puidutööstus, keemiatööstus jne on ametis 130 000 inimest, neist 35 000 masinaehituses. Nüüd vajaks see riigi majanduse alustala järeleaitamist. Paarkümmend aastat tagasi keevitasime me end ehk liigselt sisse materjali-, energia- ja töömahukasse tootmisse. Teadusmahukama tootearendusega saaksime end vajalikul määral sellest seni meid hästi aidanud suunast lahti keevitada ja paremini tasustatavate töökohtadega edasi minna.
Mulle tundub, et neli aastat tagasi tööturuameti likvideerimine ja selle harukondlike kontorite üleandmine töötukassale ei olnud ehk kõige põhjendatum samm. Sotsiaalkindlustus tegutseb vanurite ja toimetulekutoetustega ning töötukassa natuke noorema kontingendi, töötutega. Samas on puudus riiklikust tööturupoliitikast, sest otseselt puudub selle praeguseks ülitähtsa tegevuse eest vastutaja.
Natuke tegeleb tööpoliitikaga sotsiaalministeerium, veidi haridusministeerium, ametikoolide riikliku koolitustellimuse paneb kokku majandusministeerium. Ka kaitse- ja siseministeerium koolitavad. Aga Soomes tegeleb tööturu üliolulise valdkonnaga süsteemselt riiklik Tööministeerium. Kaasatud on nii ettevõtjad kui ametiühingud. Tööturg toimib, tööturgu juhitakse. Huvitav, kellega minister Lauri Ihalainen Eestis töö asjus kohtuks? Vahekokkuvõtteks tasub küsida: Mida me võitsime ja kui palju kaotasime tööturuameti likvideerimisel ja selle kokkukeevitamisel töötukassaga?
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Tööstus
Hetkel kuum