Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Seadusemuudatus on tõsine väljakutse
Igal aastal võetakse Eestis vastu sadu seadusemuudatusi kas Euroopa Liidu direktiividest tulenevalt või riigi enda algatuse tõttu. Kuigi Euroopa õigust püütakse lihtsustada ja aktide arvu vähendada, teeb muudatuste keerukus juristidele muret, kirjutab KPMG Baltics OÜ õigusnõustaja Kati Kruut.
Ikka on kuulda mõne seaduse ebaõnnestunud sõnastusest, vasturääkivustest ja seadustelünkadest. Samas valvatakse hea õigusloome tavade järgimist üha kiivamalt. Seaduste tõlgendamisel on abiks üha täienev kohtupraktika.
Tänavu tegi KPMG Baltics OÜ uuringu, milles osalesid paarikümne Eesti suurima ettevõtte peajuristid.
Vaatamata püüdlustele õigusaktide ja nende muudatuste tulv kontrolli all hoida on uuringus osalenud Eesti ettevõtete juristid sarnaselt nende ülemaailmses uuringus osalenud kolleegidega arvamusel, et eelkõige Euroopa Liidu õigusaktid või direktiivid, mis toovad kaasa riiklike seaduste muutmise, tähendavad ettevõtjatele üha suuremat väljakutset. Igast uuest muudatusest on tarvis õigesti aru saada ja aega nendega kohaneda, ettevõtte tegevust suuremal või vähemal määral muuta ja suunata. Sageli toovad muudatused kaasa raha- ja ajakulu.
Ettevõtete juristide muret tuleb tõsiselt võtta, sest nad on ettevõtete juhtide lähimad (õigus-)nõuandjad, ettevõtte töötajatena on nad ettevõtte äritegevuse ja sektoriga hästi kursis ja samal ajal head spetsialistid õiguse alal.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.