ÄP: riigihange põhjani läbipaistvaks

1185-aripaev 30. oktoober 2013, 08:30

Eestil on vaja lähtuvalt Euroopa Liidu direktiividest lähiaastatel muuta oma riigihangete seadust. Sellega seoses on plaanis hankijate seas muuta ka arusaama, mille järgi on olulisim kriteerium riigihanke võitmiseks odavaim hind.

Hind jääb edaspidigi üheks oluliseks kriteeriumiks, kuid Äripäeva hinnangul peavad riigihangete puhul senisest märksa olulisemaks muutuma usaldusväärsus ja läbipaistvus. See puudutab nii konkreetseid hankemenetlusi ja selles osalejaid kui mõtteviisi laiemalt.

Praegusegi riigihangete seaduse eesmärk on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. Paraku on ajapikku just odavaim hind muutunud määravaks ja tihti sisuliselt ainsaks otsustuskriteeriumiks hangete puhul. Selle üks põhjuseks on lihtsus. Teisalt mängib sageli rolli ka hankijate viitsimatus või soovimatus keerukamat ja komplekssemat hanget kokku panna. Ehkki lõppkokkuvõtte tuleks võiks see tulla otstarbekam ja säästlikumgi.

Selline kergema vastupanu teed minek on kaasa toonud märkimisväärselt palju alapakkumisi ja nendest tulenevaid hilisemaid probleeme, alates (konkursivälise) lisaraha küsimisest hanke võitja poolt kuni hanke võitmisega võetud kohustuste täitmata jätmiseni. Hankest hankesse on võit läinud firmadele, meenutame siin näiteks kunagist Faciot, kelle puhul on usaldusväärsuse defitsiit täiesti ilmne. Riigi partneriks peavad aga olema vaid usaldusväärsed firmad. On kindel, et kui ettevõtte ja sellega seotud isikute varasemat tausta, nende usaldusväärsust senisest enam arvestada, saaks osa taolisi probleeme juba eelnevalt välistada.

Teisalt aitaks see kaasa riigi usaldusväärsuse kasvule avalikkuse ja ettevõtjate silmis. Avalikkus saaks enama kindluse, et riik kasutab avalikku raha otstarbekalt. Ettevõtjad aga suurema kindluse, et konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine ei tähenda seda, et löögile pääseksid n-ö kõlvatu konkurentsi võtteid kasutavad konkurendid.

Riigihangete läbipaistvuse suurendamiseks on lihtsaim moodus lisaks praegu avalikustatavatele materjalidele ja dokumentidele teha pärast võitja väljakuulutamist avalikult kättesaadavaks kõigi konkreetsel riigihankel osalenute pakkumised. See annab kõigile ettevõtjatele võrdse võimaluse end teistega võrrelda. Ettevõtjad saavad nii otsest kui kaudset tagasisidet, mida hinnati ja millele ehk järgmisel korral ise rohkem tähelepanu pöörata.

Vastuväitena võidakse rääkida sellest, et tegemist on ärisaladusega. Samas enamikul juhtudel kaalub avaliku raha kasutamise läbipaistvus praegu sageli lihtsalt teadmatusest või rutiinist ärisaladuseks nimetatavad näitajad üles. Kes ei soovi oma pakkumist avalikumana näha, võivad ju riigihangetest eemale hoida. Kui aga tegemist ei ole otseselt andmetega, mis sisaldavad riigisaladust, on olulised riigi julgeoleku tagamiseks, sisaldavad delikaatseid isikuandmeid, inimeste turvalisust kahjustada võivat teavet vms, peaksid kõik maksuraha kasutavate asutuste poolt läbiviidavad toimingud olema läbipaistvad ja avalikud.

See annab maksumaksjale senisest märksa põhjalikuma ülevaate, milleks tema maksuraha kasutatakse. Koos läbipaistvusega suureneb ka väga oluline avalikkuse kontroll selle üle, kuidas avaliku raha eest erinevaid objekte ehitatakse või kaupu või teenuseid hangitakse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. November 2013, 09:20
Otsi:

Ava täpsem otsing