Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Käibemaks - ajast ja arust?

    Käibemaksu eripära ei tee võimalikuks mitte ainult maksu maksmata jätta, vaid ka tagastusnõuetega manipuleerides juba eelarvesse laekunud maksu välja petta, kirjutab vandeadvokaat Vahur Kivistik.

    Käibemaks juurutati tänapäevasel kujul enam kui 50 aastat tagasi esmalt Prantsusmaal ja seejärel kogu Euroopa Liidus. Tänaseks on aeg ja ruum, milles tegutsetakse, tohutult muutunud. Suur osa kaupa ei sõida enam rööbastel, laeva või veoautoga  piiripunkte läbides riigist riiki, vaid vahetab omanikku internetis.  Piirideta Euroopas ei ole täna  lihtne kindlaks teha, kas sõitsid autod või liikusid vaid dokumendid.
    Käibemaksu pluss peaks olema  efektiivne ja lihtne süsteem, kus sisendmaksu on võimalik müügist maha arvata ning toimides nii kogu tehingute ahelas, peaks ühelt poolt maksustatama tekkinud lisandväärtust ja teisalt välditama maksu kumuleerumist ning topeltmaksustamist.  Süsteem paneb igale  järgmisele käibemaksukohuslasest müüjale sujuvalt kohustuse ostjalt maks riigile kokku korjata ja nii on käibemaksust saanud süsteem, mida administreerivad korraga nii maksuamet kui tehingute ahelas osalevad eraõiguslikud juriidilistest isikutest maksumaksjad. Selles, et sina pead kokku korjama minu maksu ja riik tagastama enammaksu, seisnebki käibemaksu võlu ja viletsus.
    Käibemaks on ideaalilähedane juhul, kui kogu ahel  toimib, kõik on maksevõimelised ning ausad. Kui aga maksustamise ahelast keegi osutub maksejõuetuks, jätab tahtlikult maksu maksmata või osutub petiseks, käivitub riiklik nõiajaht kogu ahela ulatuses.
    Tänaseks oleme jõudnud olukorda, kus riiklik administraator heidab (kõigile?) maksumaksjatele ette kaabaklikkust ning paljud maksumaksjad riigile omakorda pahatahtlikkust. Nii ELi kui ka Eesti kohtupraktika  on orienteeeritud justiitsmudelile, kus juhul, kui keegi maksjate ahelast välja kukub, ei asuta maksu sisse nõudma mitte süüdlaselt, vaid ahela maksevõimelisemalt lülilt. Maksuasjades ei kehti süütuse presumptsiooni. Tõendamiskoormus on maksumaksjal:  tema peab näitama, et pole pätt ja ei aimanud, et eelmine lüli kavatseb maksu maksmata jätta. Nii ELi kui Eesti kohtupraktika kohaselt piisab käibemaksu määramiseks põhjendatud kahtlusest, et sa võisid olla teadlik, et ahelas eelmine ei kavatse maksu maksta. Näiteks piisab pettuse kahtluseks isiklikest  sidemest kahe maksumaksja vahel, kahtlane on aga juba isegi see, kui olete äripartneriga ühes koolis käinud - hoidku selle eest, et lausa sugulased.
    Probleem on samas tõsine: eri andmetel jääb  Eesti riigil saamata 200-300 miljonit eurot käibemaksu aastas. Tegelikult või näiliselt piiriüleste tehingute juurderehkendamisel võib tegelik summa olla veelgi suurem. ELis oli Taxudi andmetel 2011 käibemaksuauk 192 miljardit eurot. Kõrged maksuametnikud tunnistavad juba täiesti avalikult, et ei Eesti ega ELi tasemel pole enam rohtu, mis avitab. Viimast kinnitab rapsimine käibemaksuaugu lappimisel ja aina uute kohustuste ladumine maksumaksjate selga. 1000euroste tehingute täiendava deklareerimise kohustus võeti kiirkorras vastu enne jõulu, ootel on maksutagastuse põhjendamiskohustuseta pikendamine 60 päevale ja automaksu sugemed.
    Ilmselt pole  nii kaugele jõutud mitte  sellepärast, et ametnik oleks paha või kohtunik rumal.  Viga on süsteemis, mis ühelt poolt loob kõik kuritarvituste võimalused ja teisalt kohtleb kõiki potentsiaalsete pättidena. Paratamatult tekib küsimus, kas selline süsteem ja suhtumine oma maksumaksjatesse on kooskõlas õigusriigile omaste väärtustega. Kas rahaline kaotus 300 miljonit on plussidega võrreldes palju või vähe ? Kaaludes käibemaksu plusse ja miinuseid jõuame küsimuseni, kas kaasnev hea ületab täna veel  halva või on kaalukausid juba üheselt paha poole kaldu.
    Kuna käibemaks on ühenduse maks, ei saa Eesti direktiiviga kehtestatud põhimõtteid muuta. Diskuteerida, kas ehk on süsteem oma aja ära elanud, siiski tohib.
     
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.