Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaubanduskoda: Tamkivil väärt ettepanekud

    Sten Tamkivi esitatud ettepanekud on seotud ettevõtete reaalsete muredega ning on kõik arutlemist väärt, kirjutab kaubanduskoja peadirektor Mait Palts.

    Arutelu, kuidas saaksime muuta Eestit nii välisinvestorile kui ka kohalikule ettevõttele atraktiivsemaks, võiks toimuda pidevalt. Kõik ettepanekud ei pruugi teostatavad olla, kuid murede eiramine oleks vastutustundetu.
    Eesti tutvustamine maailmas on pidev kohustus. Eestlaslikus tagasihoidlikkuses ja rahulolematuses peitub oht, et unustame positiivse ja asume välismaailmalegi enda kiitmise asemel muresid kurtma. Oleme riikidevahelises konkurentsis kõrvuti kõigiga ning kuna meil võimalusi massiga löömiseks ei ole, tuleb leida teisi vahendeid.
    Me ei saa ilmselt kunagi kulutada Eesti turundamise peale sama palju, kui seda teeb näiteks Soome, kuid seda, mida teeme, tuleb teha läbimõeldult ja hästi. Kõik võimalused tuleb maksimaalselt ära kasutada: riigiametnike või poliitikute olulised visiidid, riigi ühisstendid maailma olulisematel messidel, osalemine maailmanäitusel.
    Et keegi üldse kaaluks peakontori loomist või toomist Eestisse, peab ta Eestist ja meie positiivsetest külgedest midagi teadma. Mida reaalsemalt või käegakatsutavamalt, seda parem. Selliste teadmiste puududes ei hakka keegi isegi arutama, kas me maksunüansside võrdluses ettevõtte asukohaks sobitume või mitte. Seega on esmatähtis, et me üldse jõuaksime nendesse võrdlustesse, mille alusel keegi hakkab otsustama, kas peakontor või arenduskeskus Eestisse tuua või mitte.
    Sinna jõuame aga siis, kui räägime ise endast maailmas positiivselt. Seda, millest rääkida, ei pea ka pidevalt uuesti leiutama. Kuigi võib-olla sada tuhat ettevõtjat on kuulnud meie tulumaksusüsteemist või juhtuvad teadma midagi meil laialt levinud toimivatest e-lahendustest, võib kindel olla, et mitmed miljonid ei tea sellest midagi. Pole kunagi kuulnudki ega tea sedagi, kus Eesti täpselt asub. Toimivad argumendid tuleb potentsiaalsete otsustajateni viia. Seda sõnumit saavad viia ettevõtjad, poliitikud, ametnikud - kõik, kes Eestist väljapoole õppima või tööle on läinud.
    Tuntuse suurendamise ja peakontorite Eestisse tulemise eeldus on ühendus muu maailmaga. Regulaarsete lennuühenduste hoidmine ja uute rajamine olulistesse Euroopa sihtkohtadesse on vältimatu.
    Tamkivi teine ettepanek äriseadustiku analüüsiks on samuti mõistetav. Kuigi viimastel aastatel on just osaühingu juhtimise osas tehtud mitu muudatust ja juhtimisvõimalused on muutunud paindlikumaks, ei saa välistada, et midagi saab veelgi ajakohastada ja lihtsustada. Ilmselt on võimalik suurendada omanike otsustuspädevust, et kujundada äriühingu struktuur oma ärimudelile sobivamaks nii, et ka võlausaldajate riskid sellest ei suureneks. Seadus ei peaks seda ette ütlema rohkem, kui minimaalselt tarvilik. Nii nagu maksumuudatuste puhul tuleb alati kaaluda ka maksupettuste suurenemise riski, tuleb ka äriseadustiku muutmisel leida sobiv tasakaal ettevõtlusvabaduse ja võlausaldajate kaitse vahel.
    Optsioonide maksustamise teema on Eestis tervikuna veel suhteliselt noor, kuid sellega seoses on tõesti välja toodud nüansse, mis teistes riikides teisiti on lahendatud või ettevõtjaile probleemsed. Optsioonide maksustamise reeglid on Eestis juba mõne aasta kehtinud ning on paras aeg nende toimivust ja rakenduspraktikat analüüsida. Aspekte, mida analüüsida, on mitu – kas võiks lühendada teatud tingimustel optsiooni omamise tähtaega, mille täitumisel maksukohustust ei teki, või välistada erisoodustuse tekkimine osalusoptsiooni realiseerimisel ka juhul, kui optsiooni realiseerimine toimub seoses enamust omava investori vahetumisega jne. Analüüsi järel saab otsustada.
    Maksulepingud riikide vahel on olulised. Olulisem kui lepingute suur arv on nende sisu. Tihti on näiteks toodud Hollandit, kus maksulepingud ja maksusüsteem oma koosmõjus on loonud soodsa pinnase investeeringuid haldavate emafirmade asutamiseks. Ei saa öelda, et samasugune  maksuleping meil samamoodi tööle hakkaks. Samuti võib olla, et meie süsteem on tervikuna võttes parem mõne teist liiki ettevõtluse arenguks.
    Kui vaadata riike ja sõlmitud või sõlmimisek olevate topeltmaksustamise vältimise lepingute arvu, on olukord üsna hea, kuid kindlasti tekitab ettevõtete majandusgeograafia nõudlust juurde. Eestil on viimastel andmetel jõus 52, Lätil 54, Leedul 49 maksulepingut. Soomel aga näiteks 70, Singapuril 71, kuid Islandil kõigest 36. Omaette küsimus on, kas tuleks suurendada ressursse, et olemasolevaid lepinguid ja nende rakendamist analüüsida ja uute lepingute läbirääkimisprotsesse kiirendada.
     
     
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.