• OMX Baltic−0,17%299,54
  • OMX Riga−0,12%888,37
  • OMX Tallinn0,11%2 063,48
  • OMX Vilnius−0,02%1 207,48
  • S&P 5000,32%6 263,7
  • DOW 300,53%44 254,78
  • Nasdaq 0,25%20 730,49
  • FTSE 100−0,13%8 926,55
  • Nikkei 225−0,04%39 663,4
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%91,06
  • OMX Baltic−0,17%299,54
  • OMX Riga−0,12%888,37
  • OMX Tallinn0,11%2 063,48
  • OMX Vilnius−0,02%1 207,48
  • S&P 5000,32%6 263,7
  • DOW 300,53%44 254,78
  • Nasdaq 0,25%20 730,49
  • FTSE 100−0,13%8 926,55
  • Nikkei 225−0,04%39 663,4
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%91,06
  • 09.12.13, 06:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Sularaha ei kao kuhugi

Sularaha kadumise või selle igapäevasest kasutamisest loobumise kuuldused on ennatlikud, kirjutab Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve. Kümnendik elanikest kasutab maksevahendina ainult sularaha. Ühiskond pole valmis sularahast loobuma.
Möödunud sajandi viimasest kümnendist on suure võidukäigu teinud elektroonsed maksed, mille populaarsus ja käive on üha suurenenud. Ent ka pangaautomaatide kaudu väljastatava sularaha maht on kasvanud. Viimase kolme aasta jooksul on keskmine pangaautomaadist väljavõetav summa kerkinud 70 eurolt 96 eurole. TSN Emori Eesti leibkondade maksekäitumise hiljutise uuringu kohaselt kasutab endiselt ainult sularaha 12% elanikest (ainult või enamasti pangakaarti kasutab 68%). Sularaha kui makseviis on niisiis ikka levinud.
Sularaha kõrvale tekkinud muude maksevahendite roll on tänu infotehnoloogia tormilisele arengule suurenenud viimasel paaril kümnendil märkimisväärselt. Turvalised ja moodsad maksevahendid, mida on lihtne ja mugav kasutada, on muutunud sularaha kõrval aina tähtsamaks. Suuremat summat on kõige turvalisem ja kiirem maksta elektroonsete kanalite kaudu. Juba 50 000eurose arve tasumine sularahas on nii maksjale kui ka saajale tülikas, rääkimata suuremast summast, mis võib mitmel inimesel ilma eritehnika abita aega võtta mitu päeva.
Igapäevaostude sooritamisel ei saa ometi ilma sularahata hakkama. Sularaha fenomen seisneb selle anonüümsuses ja sõltumatuses. Kui arveldada sularahas, ei sõltuta ei pangakontori lahtiolekust, elektri või interneti olemasolust.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve selgitab, miks täidab sularaha ikka olulist maksevahendi ja väärtuse säilitaja rolli, ning miks nõudlus sularaha järele suureneb endiselt. Loe pikemalt tänase Äripäeva paberlehes.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 0 p 6 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele