Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rõtov: kuidas luua 100 000 kõrgepalgalist töökohta
Väljarännet suudavad sisserändeks pöörata ka ettevõtted. Piisab ju, kui näiteks 10 000 ettevõtet võtavad eesmärgiks luua üks täiendav kõrgepalgaline töökoht aastas, ja oleksimegi mäel, paneb ette Äripäeva peadirektor Igor Rõtov.
100 000 täisväärtuslikku töökohta lähema kümne aasta jooksul – ning meie siseturg ei nõrgeneks, maksubaas püsiks tugev ja Eesti ajalooline edulugu jätkuks. Loomulikult on selliseks aktsiooniks vaja toetust riigilt ja laiemat teadvustamist ühiskonnas. Kuid miks ei võiks just ettevõtjad olla siin veduriks?
Mida mõelda kõrgepalgalise töökoha all? See peab olema piisav summa selleks, et potentsiaalne väljarändaja oma otsust muudaks. Sama teeb välja, kui et töökoht oleks atraktiivne võimekale sisserändajale. Summana võiks see olla vähemalt kahekordne keskmine palk.
Mis tüüpi ettevõtted peaksid töökohti looma? Pakun, et mitte üksnes eksportöörid ja IT-firmad. Ma usun, et väljakutse on konti mööda igat tüüpi ettevõtjale.
Kas kõrgemat palka makstakse kasumi arvel? Kindlasti mitte. Kui tahes õilsatel kaalutlustel kasumi laialijagamine oleks karuteene nii ettevõtjale kui ka ühiskonnale. Pole tarvis vaielda eeldusega, et kõrgema palga saaja teenib oma palga ettevõtte jaoks kuhjaga tagasi.
Mis motiveerib ettevõtet selle töökoha loomise nimel pingutama? Eeskätt kasumiahnus heas mõttes. Paralleeli võib tõmmata Henry Fordiga, kes tegi oma töötajatest ka oma toodangut tarbivad kliendid.
Loe pikemalt tänase Äripäeva paberväljaandest.
Autor: Igor Rõtov, Vilja Kiisler
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.