Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Plirts-plärts Partsu pihta
Neil, kes ootavad majandusminister Juhan Partsi ohverdamist valitsuse koospüsimise ja maineparanduse nimel, tuleb ilmselt pettuda. Peaminister Andrus Ansip nahutab (juba nahutaski) teda avalikkuse ees, aga nelja silma all lepitakse pigem kokku, kuidas asju nii ajada, et need paremad välja paistaksid.
Muidugi ei tohi minister leedukaid ega üldse kedagi jobudeks nimetada, selge see, aga kui mõni väljaanne loob juba omaette sektsiooni „Jobu-teemalised artiklid“, teine aga lennutab Piilu-Partse ette ja taha ning nõuab majandusministrile kasiinokeeldu, siis on tegemist meediahüsteeriaga, ja paraku mitte ühes vaatuses. Valitsuse „jahmatus“ Partsu LNG-terminali alase „isetegevuse“ asjus on samuti pigem meediamull kui asjade tegelik seis. ÄP kirjutas juba eile LNG-terminali asjus väljapakutud kompromissist, mida soomlased hea meelega kaaluvad. Samuti sellest, et siin tekib Euroopa Komisjoni toetuse probleem. Aga nii see asi nüüd kah ei ole, et EK Partsu väljakäidud mõtte pärast kõik uksed pauguga kinni lööb ja projekti toetamast loobub. Kompromisside väljapakkumine ongi just see, mida terminali asjus vaja. Kus mitu riiki mängus, seal teisiti ei saagi.
Estonian Airi pankroti veerele tüürimine seisis tõepoolest Partsu vastutusalas, aga Erkki Raasukese nimelise salarelva kaasamine päästis ministri tookord hullemast. See oli nii mõistlik samm, et suurem meedianahatäis jäigi Partsul tookord kätte saamata. Eesti Energia välisinvesteeringute asjus näitab aeg, kas keegi kastanid tulest välja toob. Torm võib kätte jõuda pikema tuulevaikuse järel. Üldrahvaliku rongipaanika leevendamiseks piisanuks pisukesest empaatiast Elroni juhi, miks mitte ka Partsu enda poolt. Ansipile see esivabandaja mask eriti istu, kukub teine ühtelugu näo eest ära. Aga nii Estonian Airil, Elronil kui ka Eesti Energial on siiski peale ministri veel ka juhid, juhatused ja nõukogud, mis võiks kah millegi eest vastutada. No kas või vahelduse mõttes.
Reformil võib muidugi olla tahtmist IRLile mõni kõrvakiil anda, kohalisest valimistest peale on nii mõnigi vits soolas, aga ega majandusministri kohale IRList kedagi võtta ei ole. Valitsuse töövõimelisuse seisukohast on aga majandusministri positsioon nii palju oluline, et vaevalt tahavad oravad siin küülikute kübarast väljatõmbamisega riskida.
Autor: Vilja Kiisler, Vilja Kiisler
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.