Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti edu sõltub igaühe väärtuspiiridest

22. jaanuar 2014, 09:10

Pikaajaliselt edukat riiki loovad inimesed, kelle püsiväärtustele rajatud erialane kompetentsus loob usaldusväärseid suhteid ja suhtumist kõigil elualadel ja rollides kogu maal, kirjutab majandusgeograaf Meeri Lakson.

Eestis tuleb taastada püsiväärtustele tuginev väärtuskultuur. See seob pärandiga, lisab elutahet ja loomingulist jõudu ühiskasuks, millest saab osa igaüks, kes sellele kaasa aitab.

Riiklikult on esmatähtis luua pikaajaline arengukeskkond rõhumuutusega arengustrateegias, asendades valdavalt teadmuskesksuse väärtuskeskse kompetentsusega. Selleta on oht heade teadmiste kasutamiseks halbadel eesmärkidel. Soodustades püsiväärtuste kujunemist eluterveks veendumuseks, liigume õiglase riigi poole – poliitiliste eesmärkide ja seaduste koostoimes inimeste sisemiste kirjutamata seadustega. Siit tuleneb ka meie demokraatia arendamine valitsemisviisiks, mis võimaldab ühishuvides õiglaste juhtide valikut ja inimese tervikolemusest lähtuvatele väärtustele rajatud haridussüsteemi.

Meie põhiseadus sõnastab eelkõige õiglusele rajatud riigi peaeesmärgina rahvuse kultuurilise järjepidevuse. Kultuuri kestlikkus nõuab eluvõimelisi kultuurikandjaid. Kõige eluvõimelisem on terve inimene, kui kogu isiksust iseloomustab füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu tasakaaluseisund. Selle säilitamiseks vajavad pidevat taastootmist objektiivsed püsiväärtused nagu õiglus, hoolivus, ausus, sõnapidamine, mis on usaldusväärsuse aluseks, kui väärtusdilemmad lahendab õiglus. Püsiväärtused on läbi aegade taganud kultuuride kestvuse, kaitstes isiksuse põhistruktuuri ning suhteid ja suhtumisi, mis võimaldavad püsivat ühiskasu antud kultuuriruumis.

Püsiväärtused on ühtlasi piiriks ühiskasu ja -kahju, arengu ja taandarengu vahel. Nende piires püsimisel loob igaüks vajaliku tööga ühiskasu omal alal. Piiride ületamisel rünnatakse aga inimloomust, õigluse kaitsev mõju väheneb ja võimu võtavad ebaõiglus, hoolimatus, ebaausus, sõnamurdlikkus. Tekivad ennaktempos kasvavad ühiskahjud ühiskasu arvel. Ebaõigluse võim ilmneb koostööd takistavas soovis saada enam kui anda. Töö ei too kestvat ühiskasu, isegi majandusliku kasumlikkuse korral. Väärtuspiiride ületamine viib usaldusväärsuse langusele, olles takistuseks teel õiglase riigi ja püsiva majandusedu poole.

Ühiskasud ja -kahjud ilmnevad tekkemomendist hiljem. Nüüdsed kahjud räägivad väärtuspiiride kauakestnud ületamisest. Kuna tervete inimeste osakaal väheneb, nende koormus kasvab ja üle poole maast on hinnatud elujõuetuks, siis kahjude tõusev kasvutempo ähvardab pikas perspektiivis riiki pankrotiga. Tagajärgedele suunatud abinõud ei suuda seda peatada. Kahjude kasvutempot saab alandada vaid põhjust likvideerides, hoides igas kodus inimloomust elukaitsvais piirides, et piisaks arukaid otsustajaid.

Lahendus ühiskasu kasvatamiseks ja kahjude kasvutempo alandamiseks on kõigi kätes, kellel on eeldused kõlbelisteks veendumusteks, millest tuleneb tahe ja vastutus kasutada oma teadmisi, oskusi ja võimu riigi alusväärtustele rajatud ühishüveks. Õiglaste inimeste ühisjõud kindlustab Eestile eduka tuleviku.

Ühine püüd õiglase riigi poole on pikas perspektiivis ökonoomseim ja kindlaim edu tagamise viis. Õiglusele tuginev kultuuriruum otsustab demograafilise seisu ning püsiväärtustele tuginevad inimesed meie kestmajäämise kultuurrahvana. Püsivalt rikas riik on siis paratamatu tagajärg.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. January 2014, 09:10
Otsi:

Ava täpsem otsing