Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teeme Eesti keskelt tühjaks ja anname loomadele

    Eesti on muutunud asustuslikult keskelt õõnsaks, lahkumisega hilinenute saatus on viletsus. Sellele probleemile on aga lihtne lahendus. Inimesed tulebki asustada ümber perspektiivikamatesse paikadesse ning nendest tühjaks jääv maa anda (mets)loomadele, kirjutab ERMi avalike ja välissuhete juht Kaarel Tarand. Majanduslikult tähendab see omavalitsuse kui kulu asendamist rahvusvahelise teaduse ja jahiturismi tuluga.

    Juba geograaf Edgar Kanti põhjendatud Eesti jagamine Kõrg- ja Madal-Eestiks püsib tänaseni aktuaalsena, Tallinn-Harjumaa erandiga. Madalamate alade kehvemad maad on tänaseni hõredamalt asustatud, mis sest, et elanikkond valdavalt enam põllumajandusest ei elatu. Eesti regionaalpoliitika sõnaseadjad on aga siserände trendide suhtes visalt pimedad. Teljega Pärnu-Jõhvi joonel on mandri-Eesti keskel suur piirkond, mis väheste eranditega on rahvastikust tühjenev ning aina kulukamalt ülalpeetav. Jättes rannajoone 5-10 kilomeetri laiuselt puutumata, saab kaardile moodustada 15 000ruutkilomeetrise ala, väljasopistusega loodes Suur- ja Leidissoosse ning kagus Laeva sohu. Ida-Virumaal jääks piir mõne kilomeetri jagu Narva maanteest lõunasse. Nagu mererannik, jääks vabaks ka Peipsi põhja- ja loodekallas.
    Ala ümbermõõt on ligi 900 km ja see moodustab 38% mandri-Eesti territooriumist. Seal paikneb osaliselt või täielikult 71 valda ja linna, mille registreeritud elanike koguarv ulatub napilt saja tuhandeni. Kui ala kolm suuremat asustuskeskust – Türi, Paide ja Põltsamaa koos lähiümbrustega – maha arvata, jääb alles 70 000 inimest (5,3% Eesti rahvastikust). Neist omakorda 60% ehk üle 40 000 on ülalpeetavad, seega riiklikust hoolekandest ja avalikest teenustest sõltuvad inimesed.
    Nende faktide peale kerkib mõte, et omavalitsuse kui sellise võiks antud alalt üldse ära kaotada. Praegust aeglast depopulatsiooni tuleks hoopis julgustada ja kiirendada, asustades inimesed hea hinna eest ümber perspektiivikamatesse elupaikadesse. Ning leida vabanevale/vabale alale ühiskonna üldiseks kasuks uus rakendus.
    Iseseisvusaja mastaapsed investeeringud ülemaalisse avalike teenuste taristusse ei ole saavutanud soovitud eesmärki ehk pidurdanud väljarännet. Kuigi elamufondi erastamine ja vara õigusjärgne tagastamine olid 20 aastat tagasi poliitiline vältimatus ja rahva tahe, on need protsessid tänaseks viinud vaesemates piirkondades kinnisvaralise sunnismaisuseni. Inimesed tahaksid ehk lahkuda, kuid nendele „kingitud“ kinnisvaral puudub müügiväärtus, mille eest arenevates piirkondades mingigi eluase soetada.
    Kui praegu peavad jõukamate piirkondade maksumaksjad kaudselt niikuinii tagamaid üleval, siis miks mitte teha aus ühekordne tehing, maksta omast ja ka Euroopa abirahast selle kuni 5% elanike ümberasumine kinni. Projekt tasuks ka välisabita end mõne aastaga.
    Selge see, et kõik ei taha minna. Kes ise toime tuleb, on vaba jääma. Ta ainult loobub õigusest saada sel alal avalikku teenust, olgu see siis haridus, arstiabi, turvalisus või hoolekanne. Kelleltki ei sundvõõrandata omandit. Kel maad ja metsad, võib neid rõõmuga ja tuluga edasi majandada, nagu mõistus võtab, ärgu ainult riigiabi küsigu.
    Mis siis aga selle hiigelalaga, mille lähedalegi ei küüni ükski kaitseala ega rahvuspark Euroopas, peale hakata? Eks ikka aed ümber ja loomad sisse! Inimesest jäänud tühjad kohad täidab muu loodus. Ning ka inimestele tekib uusi töökohti.
    Praktiliselt inimtühjast ning looduslikult mitmekesisest alast võiks kiiresti saada Euroopa loodusteadlaste, keskkonnauurijate jt eksperimentaalbaas, Euroopa Serengeti vähemasti territooriumilt, kui ka liigilises mitmekesisuses alla jääme. Hästi tarastatud alal saaksime sallida suurulukite, olgu karud, hundid või põdrad, hoopis suuremat arvukust võrreldes praegusega. Ent siiski mingi piirini. Teadusprojektide raha kõrval tasub tulu saada ka turismimajandusest kõigis selle harudes. Kui loomi on palju, peab nende arvukust ka hoolega reguleerima. Kui näiteks lubada suurulukite arvukuse neljakordistumist, peaks selle taseme stabiilsena hoidmiseks ka vastavalt suurendama küttimist.
    Oletagem, et ühe suuruluki küttija jätab riiki maha keskmiselt 3000 eurot (load, elamine, teenindus, trofeed jne). Kui sellisid kütte oleks aastas 150 000, räägiksime me oma „Põhjala savannis“ poole miljardi eurose aastakäibega majandusharust. Teaduse, seiklusturismi ja omavalitsusest säästetu jagu kauba peale. Miljard ja tükk teist puhast raha aastas – pole paha, ütleks vana jahimees Villu Reiljan.
    Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.