Betoon on kallis, aga maksab särav idee

1185-aripaev 28. jaanuar 2014, 07:19

Üleilmne otsingumootor Google ostab väidetavalt vähemalt 400 miljoni dollari eest tehisintellekti arendava firma DeepMind Technologies Ltd, mille üks investoreid ja nõustajaid on Skype’i arendaja Jaan Tallinn. Sotsiaalmeedias räägitakse koguni enam kui 500 miljoni dollari suurusest hinnast.

Toimetuse hinnangul näitab see tehing taas ilmekalt, et tulevikku suunatud idee eest ollakse tänapäeva maailmas valmist maksma isegi esmapilgul ulmelisi summasid. Et suurtehing on otsapidi seotud Jaan Tallinna kaudu ka Eestiga, innustab see usutavasti veel enam ka siinseid idufirmasid.

Eestile sobiv mudel. On selge, et n-ö tavapärase tootmiseta hakkama ei saa ja pole vajagi. Samas näitab meie idufirmade tegevus, et Eesti-sugusele väikesele riigile sobib väga hästi, kui edu saavutamiseks ei pea suurt hulka kapitaliinvesteeringud panema betooni ja seadmetesse, lööma massiga. Tänapäeval piisab maailmas läbilöömiseks piltlikult öeldes lihtsast katusealusest, lauast, toolist ja arvutist. Ning kui seal arendatav tavainimese jaoks isegi kaugeks jääb – kui paljud meist siis ikka oskavad kohe selgitada, mida kujutavad endast universaalsed iseõppivad algoritmirakendused –, siis väärt idee puhul kindlasti jõuab teave lõpuks ikka õigete asjatundjateni, kes oskavad seda vääriliselt hinnata.

Kallist „betoonist“ sõltumatus annab eeskätt just IT valdkonna idufirmadele ühtlasi võimaluse suuremaks riskimiseks, isegi suuremaks ebaõnnestumiseks. Kui ikka Kreenholmi taoline suur vabrik kusagil seisma jääb, siis seda ümber profileerida ja uuesti käima panna on küllaltki keerukas. Idufirmal aga võib olla ühekorraga töös olla kümneid või sadu ideid, neid võib kogu aeg tulla ja minna.

Mõnikord me kindlasti pakume Eesti rolliga IT maailmas üle, kuid on selge, et selles nutikate ideede võidujooksus on Eestit märgatud, et oleme vähemasti võrdne võrdsete seas. Ning seda mitte ainult loojate ja arendajatena, vaid ka investoritena suudetakse rahvusvahelises vees suuri kalu püüda. Ning isegi kui lõplikult õnneks läheb vaid väike osa riskiinvesteeringutest, võib kasu olla – nagu DeepMind´i puhul – väga suur. 

Lõviosa meie idufirmadest on oma nutika toote või teenuseni jõudnud omal käel ja rahakotil. Siin kerkib taas küsimus, kas Eestis taolist EASi kaudu käivat ettevõtlustoetuste jagamise süsteemi üldse vaja on, kui sisuliselt toetatakse n-ö eelmise põlvkonna ettevõtlusmudelit. Idufirmade asutajad vaevalt nüüd küll väga EASi või isegi pankade uksi raha saamiseks kulutavad. Vähemasti IT valdkonnas tundub siinkandis rohkem või vähem ingellikke riskiinvestoreid ringi hõljuvat omajagu.

Investeering töötajatesse. Eilses Äripäevas pani Smart Valley OÜ juht Rainer Aunpu ette, et ettevõtjad vaataksid oma firma palgakulu mittekuluna, vaid investeeringuna töötajatesse. Idufirmade puhul on selline suhtumine end tõestanud ja õigustanud. Idufirma suurim vara on kindlasti inimesed, sest kust mujalt need ideedki pärit on kui inimeste peadest.

Teisalt on see ka ettevõtja jaoks suurimaks väljakutseks, kuidas oma töötajaid motiveerida, et need mõnda muusse firmasse ei jalutaks. Ühiskonna kui terviku jaoks pole ehk laias laastus vahet, kes nutika idee lõpuks realiseerib, aga konkreetse ettevõtja jaoks võib olla tegu väga suure võidu või kaotusega.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. February 2014, 15:51
Otsi:

Ava täpsem otsing