Eesti lähetab Euroopasse 7 uut vaprat

Muutusteahela käivitavad Euroopa Parlamendi valimised 25. mail, mil selguvad kuue uue meid esindava parlamendiliikme nimed. Muidugi on need valimised olulised sisepoliitikas, sest võivad tugevasti mõjutada poliitilisi jõujooni enne riigikogu valimisi 2015. aasta märtsis. Nii on loomulik, et meedia arutleb innukalt, millistel poliitikutel on lootust europarlamenti pääseda. Aga ka selle üle, kes võiks esindada Eestit volinikuna järgmises Euroopa Komisjonis.

Ent olulisem, kui mõne erakonna käekäik mais, on nende valimiste mõju Euroopa Liidu poliitikale järgmiseks viieks aastaks. Esiteks sõltub europarlamendi valimistest see, millised poliitilised mõtteviisid Euroopas domineerima hakkavad. Praegused analüüsid ennustavad pingelist võistlust suurima europarlamendi fraktsiooni pärast konservatiivide ja sotsiaaldemokraatide vahel. Paraku ka parem- ja vasakäärmuslike poliitikute senisest suuremat edu. Samas osutab näiteks Jacques Delorsi Instituudi analüüs, et populistlike äärmuslaste edu suurendab tõenäosust parem- ja vasakpoolsete tihedamaks koostööks europarlamendis ning populistide arvuliselt suurem esindatus ei tähenda nende sisulise mõju kasvu.

Teiseks sõltub europarlamendi valimistest suuresti see, kes vahetavad järgmiseks viieks aastaks välja senised Euroopa Liidu tippjuhid – Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso, Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman van Rompuy, välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni ning Euroopa Parlamendi presidendi Martin Schulzi. 

Uued tippjuhid toovad loomuldasa kaasa uusi ideid ning neil on oma valijatelt saadud värsked volitused nende mõtete teostamiseks. Seetõttu on Eestis mõistlik lisaks sisepoliitilisele jõukatsumisele vähemalt ühe silmaga jälgida seda, mis toimub üleeuroopalises poliitikas. Veel parem on aga ise kaasa mõelda ning neid muutusi Eestile soodsas suunas mõjutada.

Euroopa Komisjonis ehk ELi tegevvalitsuses on nii suured kui väikesed riigid võrdselt esindatud. Nii 80 miljoni elanikuga Saksamaal kui 400 000 elanikuga Maltal on komisjonis võrdselt üks volinik. Ühena vähestest on Eesti riigil olnud kombeks saata volinikuks ekspeaminister, mis on taganud talle volinike mitteametlikus hierarhias keskmisest suurema võimu. Näis, kas see tava jätkub.

Eesti jaoks on europarlamendi valimised edukad siis, kui valijate osalus on vähemalt sama suur kui 2009. aastal, mil hääletamas käis 44% kodanikest. Teiseks siis, kui valimiskampaania ajal räägitakse selgeks olulised Euroopa Liidu tulevikku puudutavad valikukohad ega raisata meediaruumi tegelemaks asjadega, mida ei otsustata Brüsselis, vaid Toompea lossis või Stenbocki majas.

Autor: Peep Talimaa, Hannes Rumm