Piimatööstuse rajamise toetus laienegu kõigile

Artikkel

- Arvamused
- Üllas Hunt
- 1. veebruar 2014 kell 6:47
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Piimatööstuse rajamise toetus laienegu kõigile
Maaelu arengukava 2014-2020 eelnõus olev sihtotstarbeline investeeringutoetus on andnud tõuke uue piimatööstuse rajamise plaanidele. Praegu on kavandatav toetusmeede ühistukeskne, ent sellele peaksid saama konkureerida ka eraldi tegutsevad piimatootjad koos eravalduses tööstusega, kirjutab tulundusühistu Epiko juhatuse liige Üllas Hunt.
Ehkki ühistutel on väga vajalik roll meie põllumajandusmaastikul, on reaalsus selline, et palju piimatootjaid-ettevõtteid ei ole huvitatud ühistulisest koostööst. See jätaks need olulist piimamahtu omavad ettevõtjad toetusskeemist kõrvale.
Lisainvesteeringute tegemine ühisesse töötlemisettevõttesse ilma MAKi toetuseta võib aga olla üsna komplitseeritud. Kõigil põllumeestel-farmeritel on esmajärjekorras vaja suunata vahendeid oma tootmise kaasajastamiseks, keskkonnanõuete täitmiseks, planeeritakse maaostusid.
Väga spetsiifiliste piirangutega skeem võib tekitada teatud tootja(te)grupile ka konkurentsieelise.
Saaremaa piimaühistu ja piimandusühistu E-Piim plaan rajada Kesk-Eestisse uus ekspordile suunatud ja ühistulistel alustel tegutsev piimatööstus on nende ühistute loogiline käik. Mõistlik on ka kõrgetasemelise turukompetentsi kaasamine mõne rahvusvahelise piimaturustusorganisatsiooni näol. Seda enam, et ekspordil tuleb selgelt orienteeruda mitte niivõrd Venemaale kui muudele turgudele.
Probleemiks jääb aga sel juhul täiendava toorpiima kaasamine, mis peaks lisanduma ühistute senisele töötlemismahule. Praegu on see maht 130 000 t piima aastas, mis on ilmselgelt vähe konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku tööstuse rajamiseks. Lisaks peab tulevane ühisettevõte tagama piimatootjatele konkurentsivõimelise hinna võrreldes Leedu tööstustega, kes näevad oma strateegiates ette kokkuostumahtude jõulise kasvu juba lähisaastatel.
Eestisse oleks suuremat piimatöötlemisettevõtet kindlasti vaja, sest meil toodetakse piima sisetarbest üle poole rohkem. Ülejäävat piima ei suuda olemasolev tööstus erinevatel põhjustel ümber töödelda ning suur osa toorpiimast (700-800 t päevas) tuleb eksportida.
Efektiivse piimatööstuse rajamine ei ole aga lihtsalt mõne ühistu või tootjagrupi kitsas huvi, vaid on olulise mõjuga kogu piimasektori arengule ja Eesti majandusele. Paremale lahendusele aitaks kaasa, kui tulevasele investeeringutoetusele võiksid konkureerida nii ühistulised tööstused kui ka eraldi tegutsevad piimatootjad koostöös eravalduses oleva tööstusega.
Põllumeeste omandis oleva piimatöötlemisettevõtte rajamiseks alustati näiteks mullu Epiko initsiatiivil laiapõhjalist arutelu farmerite ja piimatööstuste esindajatega (va Valio Eesti). Eesmärk on tegeliku huvi, kriitilise mahu toorpiima varumise võimaluste ja projekti omafinantseeringu võimekuse väljaselgitamine. Väga oluline on seejuures teada, kas meil on tööstusi, kes oleksid valmis koostööks vähemusomanikuna.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Põllumajandus
Hetkel kuum